24. veebruar 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Esimese kolme kvartali jooksul panustas ehitussektor Eesti SKP kasvu ligikaudu viiendiku ning ehituse kiire kasvu jätkumine neljandas kvartalis näitas, et selle sektori tugev panus majanduskasvu jäi püsima. Kuigi ehitusmahud kasvasid Eestis möödunud aastal kiiresti (23%), jäid need veel alla 2007. aasta tipule.

Eestis tegutsevate ehitusettevõtete hooneehitustööde maht suurenes möödunud aastal 16%, rajatisi tehti aga riigitellimusest tulenevalt rohkem 30%. Eluruumide kasutuslube anti möödunud aastal välja veerandi võrra, mitteeluruumide kasutuslube aga 18% enam, kui ülemöödunud aastal.

Eluruumide kasutuslubade arv on viimastel aastatel küll kiiresti kasvanud, kuid need jäävad veel alla 2006. aasta tipule. Möödunud aastal suurenes oluliselt ka ehituslubade arv, mis viitab hooneehituse tugeva kasvu jätkumisele ka sel aastal.

Kuigi Eesti elanike soov soetada endale eluase järgneva 12 kuu jooksul on mõnevõrra nõrgenenud, on see jätkuvalt kõrge ning näitab vähemalt lähiajal tugeva nõudluse püsimist.

Probleemiks on materjalide ja teenuste pikenenud tarneajad, eriti hooneehitustöödel. Samuti on üha süvenevaks murekohaks tööjõupuudus ja ehitushindade kasv. Vabade töökohtade arv on ehituses järsult suurenenud, kuid jääb alla kriisieelsetele buumiaastatele ja Eesti keskmisele.