Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Statistika: viivituses olevate eluasemelaenude maht sulab
Soodne majanduskonjunktuur ja tööjõuturu soodsad tingimused on endaga kaasa toonud laenuturu positiivsed arengud. Viivituses olevate laenude maht näitab järjepidevat langusetrendi ja seda vaatamata hoogsale laenukäibe ja -jäägi kasvule.
Eesti Panga andmetel oli 2017. a lõpus tähtajaks tasumata eluasemelaenude jääk 199 miljonit eurot. Tegemist on viimaste aastate kõige madalama näitajaga.
24 miljoni euro ulatuses on laenud viivituses üle 90 päeva. See teeb laenuportfellist 0,3%, mis on madalaim näitaja sel kümnendil. Näiteks viis aastat tagasi ehk 2012. a lõpu seisuga oli üle 90 päeva viivituses olevate eluasemelaenude maht 114 miljonit eurot, mis oli 1,9% eluasemelaenude jäägist.
Halbade laenude mahu vähenemise taga on paljus tarbijate seisukohast soodsad arengud tööjõuturul. Tööpuudus on madal, tööhõive on kõrge ja palgad näitavad tugevat tõusu. See loob soodsad tingimused nii uute laenude võtmiseks kui ka olemasolevate teenindamiseks.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.