Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Notarite töökoormus ja kohustused kasvavad
Notarid tegid eelmisel aastal üle 300 000 ametitoimingu, millest ligi veerand oli seotud kinnisvaratehingutega. Kinnisvaratehingute tulud aitavad notareil hoida muid teenuseid mõistlikul hinnatasemel, ülal pidada ning finantseerida mitmeid e-riigi arendusi.
Möödunud aastal tegid 91 Eestis tegutsevat notarit kokku 315 704 ametitoimingut kogukäibega 28 miljonit eurot, avaldas Notarite Koda. Seega keskmiselt tegi iga notar aastaga 3469 ametitoimingut. Toimingute arv kasvas võrreldes 2016. aastaga 7,5% ning viimati ületas notariaalsete toimingute arv 300 tuhande piiri aastal 2009.
Notarite Koja esimehe Merle Saar-Johansoni sõnul on toimingute suure üldarvu kõrval märkimisväärne, et notariaalsete ametitoimingute arv kasvas kõigis tööpiirkondades, välja arvatud Hiiumaal, kus toimingute arv jäi samaks. „Enim kasvas toimingute arv Harjumaal, Tartumaal ning Ida- ja Lääne-Virumaal. Notarite ametitoimingutest 74 219 ehk ligi veerand olid kinnisvaratehingute tõestamised, millest omakorda kinnisvara müügilepinguid 51 773,“ ütles Saar-Johanson.
Pärimismenetlusi algatati 10 443 ning testamente tõestati 7059 korral. Abieluvaralepinguid tõestati 956, ühisvara jagamise kokkuleppeid 673 ja kooselulepinguid 23. Samuti kinnitasid notarid 472 abielu ja 325 lahutust ning väljastasid 8667 apostilli.
Notariaalse teenuse keskmiseks hinnaks kliendi jaoks kujunes seega ligikaudu 88 eurot toimingu kohta. See summa katab ühtlasi kõiki toiminguga seonduvaid otseseid ja kaudseid kulusid - sealhulgas toimingute ettevalmistamine, bürooruumide üür ja ülalpidamine, tööjõukulud ning infosüsteemide arendus, haldus ja turve. Kokku töötab 63-s Eesti notaribüroos ligi 500 inimest.
Saar-Johansoni sõnul on rahvusvaheliste uuringute kohaselt notariaalsete toimingutega seotud kulud Eestis ühed madalamad Euroopas. Notarid peavad oma ülesandeks pakkuda kodanikele taskukohast õigusnõustamist ning turvalisi ja mõistliku hinnaga tehinguid. Seejuures arendatakse ka üha uusi e-lahendusi ning peetakse üleval e-notari keskkonda, pärimisregistrit ja apostilliregistrit, mis nii tavakodanike elu ning ka äritegevust lihtsamaks muudavad.
Eelmine, 2017. aasta oli notarite jaoks murranguline ka seetõttu, et neile anti lisaks üle ka seniste kohtulike registrite ja kantseleide tegevus ning käivitus apostillide taotlemise portaal. Alates tänavu märtsist teevad notarid kandeid ka abieluvararegistrisse, millega liigub abieluvararegister samuti notariaadi vastutusele ja ülalpidamisele. 2019. aasta lõpuks valmib veebi kaudu notariaja broneerimist võimaldav E-notari kolmas versioon ning notaritehinguid videosilla kaudu teha võimaldav kaugtõestuse tarkvara.
Seotud lood
Fassaadide tootmine on viimase kümnendi jooksul teinud läbi suure muutuse. Kui varem tähendas tellimus etteantud jooniste järgi tootmist, siis nüüd oodatakse tootjalt terviklikkust: projekteerimist, tehnilisi lahendusi, tootmist ja paigaldust. Metallfassaadide tootja Parmet AS juht Erki Parik nendib, et selline muudatus teeb küll nende töö keerulisemaks, ent samas toob tellija jaoks kaasa parema tulemuse.
Enimloetud
Viimased uudised
Erkki Raasuke kinnisvaraarendajate suure tootlusega võlakirjadest: “Kui keegi tahab Vene ruletti mängida või lihtsalt vaadata tikuga, kas paagis on bensiini, siis andke tuld.” Eesti turul on veel üks tõsine pitser.
Ülemiste piirkonda ootab lähiaastatel kümnendi üks suurimaid investeerimistsükleid. Ainuüksi Ülemiste keskuse 130 000 ruutmeetrile lisandub veel 50 000 ruutmeetrit.
Konverentsid
Hetkel kuum
See puudutab linnavõimu, arendajaid, arhitekte, ehitajaid. Turvavööd hoidke ligi.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele