Tallinna Kaubamaja Kinnisvara ja MSI Grupp esitasid Tallinna linnavalitsusele taotluse kehtivaid detailplaneeringuid täpsustavate projekteerimistingimuste saamiseks.

- Illustratiivne pilt uuest Tallinna Kaubamajast
- Foto: Tallinna Kaubamaja
Gonsiori tn 2/Rävala pst 6 kinnistute uushoonestamise projekteerimistingimuste taotlus tugineb kehtivatele detailplaneeringutele ja Kaubamaja kvartali rahvusvahelise arhitektuurivõistluse võidutöö „City Break“ lahendusele, avaldas Tallinna Kaubamaja.
Tallinna Kaubamaja Kinnisvara juht Peeter Kütt märkis, et projekteerimistingimuste saamine on järgmine oluline etapp uue kvartali loomisel. „Projekteerimistingimuste taotlemise eesmärk on täpsustada detailplaneeringuid, et ehitada Kaubamaja kvartalisse mitme eraldi hoone asemele üle kahe kinnistu ulatuv ühtne, silmapaistev, esinduslik, logistiliselt hästi toimiv ning arhitektuurselt ja linnaehituslikult terviklik hoonestus,” selgitas Kütt. “Projekteerimistingimused võimaldaksid ellu viia arhitektuurivõistluse võidutöö ja kindlasti tõstaks selline tähelepanuväärne arendus kogu südalinna piirkonna atraktiivsust.“
Ühe olulise muudatusena soovib Tallinna Kaubamaja eelistada neid ümbritsevas tänavaruumis jalakäijaid ning on teinud ettepaneku jalakäijatele mõeldud alade laiendamiseks Kaubamaja tänaval ja Laikmaa tänaval muu liikluse arvelt. Õhtlasi viiakse kõik tänaval asuvad parkimiskohad maa alla.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kaubamaja kvartali arhitektuurivõistlus viidi läbi arendajate koostöös Tallinna linnaplaneerimise ameti ja Eesti arhitektide liiduga ning võistluse tingimused läbisid eelnevalt ka avaliku arutelu. Võidutöö autoriteks on Jaan Kuusemets, Erko Luhaaru, Anne Vingisar, Jose De la Pe?a Gómez Mill?n, Jose A Pavón Gonzalez ja Myriam Rego Gómez arhitektuuribüroodest DAGOpen OÜ ja BAKPAK ARCHITECTS S.L.P.
Seotud lood
Ehkki tehisintellekt on üha hoogsamalt sisenemas ka kinnisvarasektorisse, on täna veel selle kasutamise osas rohkem küsimusi kui vastuseid. Peamurdmist ei tekita niivõrd see, millist AI-lahendust kasutada, vaid kas ettevõtte andmed on üldse sellisel kujul olemas, et tehisintellekt neist midagi mõistlikku välja lugeda suudaks.