Notarid keskenduvad tänavu sellele, kuidas notaritoiminguid uute tehnoloogiate abil klientidele senisest kättesaadavamaks teha. E-notar3 ja digitõestuse projektide arendamine läks lahti juba aasta alguses.
Merle Saar-Johanson
  • Merle Saar-Johanson
  • Foto: Notarite Koda
„Maailm digitaliseerub, asjaajamine muutub inimestele üha lihtsamaks. On oluline, et ka notari teenus käiks ajaga kaasas, oleks mõistliku hinnatasemega ning kiiresti ja mugavalt ligipääsetav, säilitades samas oma senise kvaliteedi,“ kommenteeris Notarite Koja juht Merle Saar-Johanson koja aastakoosolekul toimunud arutelu notari teenuste ja nende kättesaadavuse tulevikust.
Kliendi ja notari interaktiivset suhtlust ning osade toimingute digitõestust võimaldav E-notar3 projekt sai toetust ka Euroopa Liidu struktuurifondidest. Digitõestust võimaldab tulevikus välisriikides asuvatel isikutel teha teatavaid notariaaltoiminguid videokõne abil.
Esialgse plaani kohaselt kuuluvad nende toimingute hulka osaühingu osalusega tehtavate tehingute, pärandiga seotud avalduste ja volikirjade ja tõestamine. Digitõestuse teenust pakutakse Eesti välisesinduste kaudu, kus asuvates arvutites saab turvalise otseühenduse abil notariga kontakteeruda. Kui kõik sujub plaanipäraselt, saab digitõestust kasutada juba järgmisel aastal.
Notarite Koja teiseks prioriteediks on sel aastal abieluvararegistri ülevõtmine ning sellest tulenevate muudatuste rakendamine.
Notarite Koda on eesti notareid ühendav avalik-õiguslik juriidiline isik, kuhu kuuluvad kõik ametisse nimetatud 91 notarid. Notarite Koja tegevust finantseeritakse lõviosas notarite liikmemaksudest ning suurima kulu selle eelarves (27%) moodustavad IT kulud, sealhulgas E-notari infosüsteem ning pärimis-, apostilli- ja abieluvararegistrite ülalpidamine ja arendamine. 2017 aastal tegid Eesti notarid kokku 315 704 ametitoimingut, mida on 7,5% rohkem kui aasta varem.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:56
Kas tuhandeid faile saab muuta kiirelt sisukaks ja kompaktseks infoks? Nüüd saab
Kinnisvara- ja ehitusprojektide dokumentatsioon kasvab iga aastaga. Joonised, lepingud, koosolekuprotokollid, hooldusjuhendid ja tehnilised kirjeldused kogunevad erinevatesse süsteemidesse ning lõpuks on tükk tegu, et üldse aru saada, kus midagi asub. Ent see kõik saab tehisintellekti abiga olla kordades lihtsam.

Enimloetud

1
Analüüsid
  • 05.06.26, 06:30
Nuta või naera - uue korteri ostja muutub järjest vanemaks. Miks küll? Olukorra anatoomia ja 7 tegurit
Eduvõtmed on olemas, haara kinni! Lisaks: millised pealinna arendajad müüsid mais kõige enam uusi kortereid?
2
  • ST
Sisuturundus
  • 10.06.26, 12:08
Riias kerkib kvartal, kus kontor on enamat kui töökoht
3
  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:56
Miks kulub kinnisvaras endiselt kolmandik tööajast info otsimisele ja kuidas seda muuta saaks?
4
Uudised
  • 18.06.26, 07:15
Üürituru ekspert näitab millises pealinna piirkonnas millist üüri küsida
5
Uudised
  • 12.06.26, 09:33
Balti Vara ja Tatoli omanikud ehitavad Tartu ringristmiku äärde uue ärikompleksi
“Hetkel tegeleme detailplaneeringu muutmise protsessiga”
6
Saated
  • 19.06.26, 06:15
Eluasemeturule tuleb pindu juurde. Risto Vähi: suvila tähendus on muutunud
Eluasemeturu hoonefond paisub. Tervikturg elavneb, ent unustage laialdane hinnatõus, pigem ees paistab tühjade majade fenomen.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele