Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Notarid alustasid suurte IT-projektidega
Notarid keskenduvad tänavu sellele, kuidas notaritoiminguid uute tehnoloogiate abil klientidele senisest kättesaadavamaks teha. E-notar3 ja digitõestuse projektide arendamine läks lahti juba aasta alguses.
„Maailm digitaliseerub, asjaajamine muutub inimestele üha lihtsamaks. On oluline, et ka notari teenus käiks ajaga kaasas, oleks mõistliku hinnatasemega ning kiiresti ja mugavalt ligipääsetav, säilitades samas oma senise kvaliteedi,“ kommenteeris Notarite Koja juht Merle Saar-Johanson koja aastakoosolekul toimunud arutelu notari teenuste ja nende kättesaadavuse tulevikust.
Kliendi ja notari interaktiivset suhtlust ning osade toimingute digitõestust võimaldav E-notar3 projekt sai toetust ka Euroopa Liidu struktuurifondidest. Digitõestust võimaldab tulevikus välisriikides asuvatel isikutel teha teatavaid notariaaltoiminguid videokõne abil.
Esialgse plaani kohaselt kuuluvad nende toimingute hulka osaühingu osalusega tehtavate tehingute, pärandiga seotud avalduste ja volikirjade ja tõestamine. Digitõestuse teenust pakutakse Eesti välisesinduste kaudu, kus asuvates arvutites saab turvalise otseühenduse abil notariga kontakteeruda. Kui kõik sujub plaanipäraselt, saab digitõestust kasutada juba järgmisel aastal.
Notarite Koja teiseks prioriteediks on sel aastal abieluvararegistri ülevõtmine ning sellest tulenevate muudatuste rakendamine.
Notarite Koda on eesti notareid ühendav avalik-õiguslik juriidiline isik, kuhu kuuluvad kõik ametisse nimetatud 91 notarid. Notarite Koja tegevust finantseeritakse lõviosas notarite liikmemaksudest ning suurima kulu selle eelarves (27%) moodustavad IT kulud, sealhulgas E-notari infosüsteem ning pärimis-, apostilli- ja abieluvararegistrite ülalpidamine ja arendamine. 2017 aastal tegid Eesti notarid kokku 315 704 ametitoimingut, mida on 7,5% rohkem kui aasta varem.
Seotud lood
Kui 10 500 ruutmeetri suuruse tootmispõranda temperatuuri tõsta vaid kahe kraadi võrra, suudab betoonmass salvestada ligikaudu 2150 kWh energiat. See tähendab, et hoonet saab kütta ajal, mil energia on odavam, ning kasutada põrandasse salvestatud soojust kallimatel tundidel. Rae Tehnopargis valminud AQ Trafoteki arendus- ja tootmistehases on see vaid üks väike näide sellest, kui täpseks ja mitmekülgseks saab tänapäevase A-klassi tööstushoone energiakulu kavandamisel minna.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Tõenäoliselt on tegemist viimaste aastate suurima üksikobjekti jaekinnisvaratehinguga Balti riikides
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele