Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Notarid alustasid suurte IT-projektidega
Notarid keskenduvad tänavu sellele, kuidas notaritoiminguid uute tehnoloogiate abil klientidele senisest kättesaadavamaks teha. E-notar3 ja digitõestuse projektide arendamine läks lahti juba aasta alguses.
„Maailm digitaliseerub, asjaajamine muutub inimestele üha lihtsamaks. On oluline, et ka notari teenus käiks ajaga kaasas, oleks mõistliku hinnatasemega ning kiiresti ja mugavalt ligipääsetav, säilitades samas oma senise kvaliteedi,“ kommenteeris Notarite Koja juht Merle Saar-Johanson koja aastakoosolekul toimunud arutelu notari teenuste ja nende kättesaadavuse tulevikust.
Kliendi ja notari interaktiivset suhtlust ning osade toimingute digitõestust võimaldav E-notar3 projekt sai toetust ka Euroopa Liidu struktuurifondidest. Digitõestust võimaldab tulevikus välisriikides asuvatel isikutel teha teatavaid notariaaltoiminguid videokõne abil.
Esialgse plaani kohaselt kuuluvad nende toimingute hulka osaühingu osalusega tehtavate tehingute, pärandiga seotud avalduste ja volikirjade ja tõestamine. Digitõestuse teenust pakutakse Eesti välisesinduste kaudu, kus asuvates arvutites saab turvalise otseühenduse abil notariga kontakteeruda. Kui kõik sujub plaanipäraselt, saab digitõestust kasutada juba järgmisel aastal.
Notarite Koja teiseks prioriteediks on sel aastal abieluvararegistri ülevõtmine ning sellest tulenevate muudatuste rakendamine.
Notarite Koda on eesti notareid ühendav avalik-õiguslik juriidiline isik, kuhu kuuluvad kõik ametisse nimetatud 91 notarid. Notarite Koja tegevust finantseeritakse lõviosas notarite liikmemaksudest ning suurima kulu selle eelarves (27%) moodustavad IT kulud, sealhulgas E-notari infosüsteem ning pärimis-, apostilli- ja abieluvararegistrite ülalpidamine ja arendamine. 2017 aastal tegid Eesti notarid kokku 315 704 ametitoimingut, mida on 7,5% rohkem kui aasta varem.
Seotud lood
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
3
Juhtivate ekspertide koostööfoorum leidis rea lahendusi
4
Riim ja nõukogu uus esimees kommenteerivad olukorda
5
Viimased uudised
“Lutheri kvartalit ostes oleks võinud targemini käituda“
Lisatud video kavandatavast teekoridorist
Varjendite teema on hell: see oli kõne all 8. oktoobril toimunud 4. Arhitektuuri ja arenduse konverentsil ning debatt toimus ka 2025. aasta veebruaris
4 väga lihtsat ja konkreetset küsimust
Konverentsid
Hetkel kuum
Enn Parel: Need summad ei ole väikesed
Juhtivate ekspertide koostööfoorum leidis rea lahendusi
Riim ja nõukogu uus esimees kommenteerivad olukorda
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele