Notarid keskenduvad tänavu sellele, kuidas notaritoiminguid uute tehnoloogiate abil klientidele senisest kättesaadavamaks teha. E-notar3 ja digitõestuse projektide arendamine läks lahti juba aasta alguses.
Merle Saar-Johanson
  • Merle Saar-Johanson
  • Foto: Notarite Koda
„Maailm digitaliseerub, asjaajamine muutub inimestele üha lihtsamaks. On oluline, et ka notari teenus käiks ajaga kaasas, oleks mõistliku hinnatasemega ning kiiresti ja mugavalt ligipääsetav, säilitades samas oma senise kvaliteedi,“ kommenteeris Notarite Koja juht Merle Saar-Johanson koja aastakoosolekul toimunud arutelu notari teenuste ja nende kättesaadavuse tulevikust.
Kliendi ja notari interaktiivset suhtlust ning osade toimingute digitõestust võimaldav E-notar3 projekt sai toetust ka Euroopa Liidu struktuurifondidest. Digitõestust võimaldab tulevikus välisriikides asuvatel isikutel teha teatavaid notariaaltoiminguid videokõne abil.
Esialgse plaani kohaselt kuuluvad nende toimingute hulka osaühingu osalusega tehtavate tehingute, pärandiga seotud avalduste ja volikirjade ja tõestamine. Digitõestuse teenust pakutakse Eesti välisesinduste kaudu, kus asuvates arvutites saab turvalise otseühenduse abil notariga kontakteeruda. Kui kõik sujub plaanipäraselt, saab digitõestust kasutada juba järgmisel aastal.
Notarite Koja teiseks prioriteediks on sel aastal abieluvararegistri ülevõtmine ning sellest tulenevate muudatuste rakendamine.
Notarite Koda on eesti notareid ühendav avalik-õiguslik juriidiline isik, kuhu kuuluvad kõik ametisse nimetatud 91 notarid. Notarite Koja tegevust finantseeritakse lõviosas notarite liikmemaksudest ning suurima kulu selle eelarves (27%) moodustavad IT kulud, sealhulgas E-notari infosüsteem ning pärimis-, apostilli- ja abieluvararegistrite ülalpidamine ja arendamine. 2017 aastal tegid Eesti notarid kokku 315 704 ametitoimingut, mida on 7,5% rohkem kui aasta varem.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:56
Miks kulub kinnisvaras endiselt kolmandik tööajast info otsimisele ja kuidas seda muuta saaks?
Ehkki tehisintellekt on üha hoogsamalt sisenemas ka kinnisvarasektorisse, on täna veel selle kasutamise osas rohkem küsimusi kui vastuseid. Peamurdmist ei tekita niivõrd see, millist AI-lahendust kasutada, vaid kas ettevõtte andmed on üldse sellisel kujul olemas, et tehisintellekt neist midagi mõistlikku välja lugeda suudaks.

Enimloetud

1
Uudised
  • 06.08.26, 14:06
Eksperdid: kinnisvarainvesteering ja flippimine pakuvad võimalusi, aga ära armu sellesse
2
Uudised
  • 06.08.26, 06:15
Üürileandjad küsivad Tallinnas ja Tartus eriti krõbedat hinda
3
  • ST
Sisuturundus
  • 31.07.26, 12:13
Liivalaia kohtumaja on jõudnud turule ja ootab uut omanikku
4
Uudised
  • 05.08.26, 09:13
Eesti kinnisvarahaid ostsid Riias 42000-ruuduse kaubanduskeskuse
Viljar Arakas: On heameel tõdeda, et taaskord on suuremahulise kinnisvaraobjekti ostuks kogunenud peamiselt Eesti investorid
5
Uudised
  • 07.08.26, 08:00
Korteriühistute valus dilemma: kokkuhoid või kulude edasilükkamine?
Millest koosneb hoone pikaajaline remondikava? Mida tuleb laenu võtmisel võrrelda? Mida märkab kogenud haldur? Millest koosneb tark kokkuhoid?
6
Uudised
  • 06.08.26, 11:11
Tarmo Pohlak: Eesti ehituse peatöövõtjad on rahvusvahelises mõttes kooperatiivid

Viimased uudised

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele