Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuhu kerkivad esimesed üürimajad?
Pilootprojekti käigus eraldas riik viiele omavalitsusele kokku 2,85 miljonit eurot üürimaja ehitamiseks või renoveerimiseks. Esimesed üürimajade kohad on välja valitud.
Läänemaa suurettevõtja Koit Uus üürimaja projektiga kohaliku ajalehe esilehel.
Foto: kinnisvarauudised.ee
Riiklike üürimajade pilootprojektist said KredExi toetust Muhu, Türi, Lääne-Nigula, Valga ja Saue, kuhu kõigisse kerkib järgmise aasta lõpuks kohaliku omavalitsusega kahasse üürikorteritega maja. Poole vajalikust rahast pidid omavalitsused ise leidma.
Varem on kinnisvarauudised.ee vahendanud Haapsalus tegutseva ettevõtja Koit Uusi plaane rajada üürimaju koos Haapsalu ja Lääne-Nigula omavalitsustega (vt SIIT).
Kui 10 500 ruutmeetri suuruse tootmispõranda temperatuuri tõsta vaid kahe kraadi võrra, suudab betoonmass salvestada ligikaudu 2150 kWh energiat. See tähendab, et hoonet saab kütta ajal, mil energia on odavam, ning kasutada põrandasse salvestatud soojust kallimatel tundidel. Rae Tehnopargis valminud AQ Trafoteki arendus- ja tootmistehases on see vaid üks väike näide sellest, kui täpseks ja mitmekülgseks saab tänapäevase A-klassi tööstushoone energiakulu kavandamisel minna.