Ajakirjanduses turvauberiks kutsutud CrabSec on kogunud praeguseks ca 300 klienti, kes saavad valida, kas valveseadme häiret ignoreerida, minna sündmuskohale ise kuritegu takistama, saata sinna mõni oma hea tuttav või turvafirma patrull.
Tarmo Pruuli
  • Tarmo Pruuli
  • Foto: CrabSec
Turvavaldkonna muudatusi ja uue seaduse tagamaid selgitab CrabSec tegevjuht Tarmo Pruuli.
Turvaseadus reguleerib kõige üldisemalt seda, kui suures osas delegeerib riik enda jõu ja sunni monopoli eraettevõtetele. Turvaettevõtete huvi on olnud alati enda tegevuspiire laiendada ning turvatöötajate õigusi suurendada. Uue turvaseaduse koostamine on avanud turvaettevõtetele uue võimaluste akna, mille kaudu äri potensiaali kasvatada. Samas Eesti on olnud seni riigi jõu monopoli delegeerimisel pigem konservatiivne ja nii ei ole seni Eestise tekkinud näiteks ka eravanglaid.
Uus turvaseadus
Vaata lähemalt SIIT.
Ma ei näe ühtegi põhjust, miks riik peaks praegu senist lähenemist oluliselt muutma. Arvan seetõttu, et uus turvaseadus ei too kaasa suuri põhimõttelisi muudatusi. Pigem on riik üha enam panustamas inimeste teadlikuse suurendamisele, kuidas enda vara paremini kaitsta. Heaks näiteks on riigi pidev toetus Eesti naabrivalve ühingule, et kogukondades turvalisust tõsta. Muraste külas oleme koos kohaliku naabrivalvega loonud võimaluse kaasata naaber CrabSec rakenduse abil valvesüsteemi häire põhjust tuvastama. Põhimõtteliselt võivad kõik valvesüsteemi häire korral minna ja üle kontrollida naabri maja aknad ning uksed, kui naabrid on omavahel sellise kokkuleppe teinud. Samuti on igal kodanikul õigus ja isegi kohustus tõkestada ning takistada kuriteo toimepanemist.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele