Lisaks ei kohaldata maksuvabastust kinnisasjale, mille oluline osa on ehitis ehitusseadustiku tähenduses või ehitise osa ja mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa esmast kasutuselevõttu, kinnisasjale, mille oluline osa on oluliselt parendatud ehitis või selle osa ja mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa parendamisele järgnevat taaskasutuselevõttu, ega ehitusmaale.
Seaduseelnõu 556 SE kolmas lugemine toimus 4. aprillil. Riigikogu võttis käibemaksuseaduse muutmise seaduse vastu 66 poolt- ja seitsme vastuhäälega, mis tähendab, et käibemaksuvabalt saab edaspidi võõrandada üksnes sellist hoonestamata maatükki, millele ei kavandata ehitamist. Erinevalt seni kehtinud seadusest ei rakendata maksuvabastust enam neile maatükkidele, millel puudub detailplaneering, kuid kus siiski ehitatakse.
Muudatus tuleneb Euroopa Liidu nõukogu direktiivist 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, avaldas riigikogu. Eesmärk on maksustada sarnaseid objekte ühtmoodi ja saavutada parem vastavus direktiiviga. Direktiivi järgi tuleb käibemaksust vabastada üksnes sellise hoonestamata maatüki võõrandamine, millele ei kavandata ehitamist.
Käibemaksuseaduse muudatused jõustuvad vähem kui kuu aja pärast - 1. maist 2018. Muudatused kinnisasjade käibemaksustamisel jõustuvad 1. oktoobrist 2018 ehk vähem kui aasta seaduseelnõu algatamisest.
Teemaveeb raamatupidaja.ee korraldab 25. aprillil kinnisvara käibemaksustamise lühikoolituse, kus Leinoneni maksuvaldkonna juht Tõnis Elling lahkab praktilisi küsimusi ning Eesti värskeimat kohtupraktikat kinnisvara käibemaksu vallas.
Ühtlasi annab Elling nõu, kuidas käibemaksukohustuslasest kinnisvaraomanik saab ettevõttele ebameeldivaid maksuüllatusi vältida ning vastab koolitusel osalejate küsimustele.
Uuri kinnisvara käibemaksustamise praktikumi kohta lähemalt
SIIT.