Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Päikeseenergia buumib
Taastuvenergia toetusskeemi muutumine ja päikesepaneelide toetus on andnud Eesti päikeseenergia sektorile sisse tõsise hoo, mida võib liialdamata võrrelda buumiga, kirjutas Äripäev.
Päikeseelektrijaam Estonia piimafarmi katusel.
Foto: Eesti Energia
"Tänavu tuleb paras ralli. Planeeringuprotsessi jõudnud jaamu, millel on investeerimisotsused tehtud, kus käib ettevalmistus ja lubade taotlus, on meile teadaolevalt 20-25 megavati jagu, mis on sama palju, kui Eestis päikeseelektrilist võimsust praegu üldse on," rääkis Eesti Päikeseelektri Assotsiatsiooni juht Andres Meesak.
Teatavat buumi võib turul näha ka SigmaSystemsi juhatuse liikme Kristjan Karmingi sõnul. Tema tõi peamise põhjusena esile suuremate jaamade rajamise, mis selle aasta sees peavad valmima. Suuremate objektidega läks töö lahti juba eelmisel aastal, rääkis Karming, kelle juhitud ettevõtte käive kasvas mullu 400 000 eurolt ligikaudu 1,8 miljonile.
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.