4. aprill 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Samuti kutsub RMK üles kõiki valvsaid inimesi metsareostajaid teolt tabades pildistama, nende autonumbreid üles kirjutama ning edastama andmeid keskkonnainspektsioonile või kohalikule omavalitsusele.

Kõige hullem olukord on prügistamisega Harjumaal ja Ida-Virumaal, kust pärineb üle poole koristatud prahist. Valdava osa (95%) koristatud prügist moodustavad olme- ja ehitusjäätmed, järgnevad ohtlikud jäätmed, klaas ja metall.

„Milles on peamine põhjus, et olmejäätmeid vaatamata kohalike omavalitsuste korraldatud jäätmeveole endiselt metsa alla tuuakse, vajab veel täiendavat uurimist. Mööbli ja ehitusjäätmete utiliseerimine prügilates tundub inimestele ilmselt lihtsalt liiga kallis ja keeruline olevat,“ kommenteeris RMK peametsaülem Andres Sepp.

Igas maakonnas on RMK-l hankega leitud ettevõte, mis metsaalused puhtana hoiab. „Täname omalt poolt häid lepingupartnereid AS-i Ragn-Sells ja AS-i Eesti Keskkonnateenused,“ märkis Sepp.

Prügikoristus läks möödunud aastal maksma 92 000 eurot. 2016. aastal koristas RMK riigimetsast 247 tonni prügi, tööd läksid maksma 53 000 eurot. 2015. aastal, kui RMK sai enda valdusesse mitmeid seni reformimata riigimaa tükke, kuhu oli aja jooksul kerkinud isetekkelisi prügimägesid, koristati metsast 572 tonni prügi.