Tallinna kinnisvara on küll Põhjamaadest soodsam, kuid siiski laenuta kättesaamatu

Privaatsesse uusarendusse korteri ostnud inimese rahu võib ootamatult rikutud saada, kui mõne aja pärast hakkab ümbrus ootamatult muutuma – lisandub uusi maju, elanikke ja liiklust. Kuidas piirkonna võimalikust arengust aimu saada ning mis mõju avaldab see olemasoleva kinnisvara väärtusele, selgitab Luminori kodulaenude valdkonnajuht Helina Kikas.

Aina vähem inimesi, eriti noori, saab Tallinnas endale uut korterit lubada, kuna kinnisvara on viimasel kümnendil kiiresti kallinenud. Astlanda Ehituse osaniku Jaanus Otsa hinnangul ei anna see linnale aga mingit õigust hakata jõuga asja muutma.

Suur pakkumine on pannud suvilate müüjad järjest keerulisemasse olukorda ning kiire müügisoovi korral tuleb tihti seatud hinnasihist loobuda ja leppida ostjate pakkumisega, seda eriti vanemate ja väikeste suvilate puhul, mille järgi on nõudlus selgelt vähenenud, kommenteerib 1Partner Kinnisvara maakler Garmen Heinsalu.

Hoolimata suve algusest oli kodulaenulepingute arv juunis suurem kui mais ning 136 tuhande euro piiri ületanud keskmine laenusumma oli koguni 12% suurem kui mais, selgub Bigbanki kodulaenuportfelli analüüsist.

Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?