Tallinna kinnisvara on küll Põhjamaadest soodsam, kuid siiski laenuta kättesaamatu

Privaatsesse uusarendusse korteri ostnud inimese rahu võib ootamatult rikutud saada, kui mõne aja pärast hakkab ümbrus ootamatult muutuma – lisandub uusi maju, elanikke ja liiklust. Kuidas piirkonna võimalikust arengust aimu saada ning mis mõju avaldab see olemasoleva kinnisvara väärtusele, selgitab Luminori kodulaenude valdkonnajuht Helina Kikas.

Aina vähem inimesi, eriti noori, saab Tallinnas endale uut korterit lubada, kuna kinnisvara on viimasel kümnendil kiiresti kallinenud. Astlanda Ehituse osaniku Jaanus Otsa hinnangul ei anna see linnale aga mingit õigust hakata jõuga asja muutma.

Suur pakkumine on pannud suvilate müüjad järjest keerulisemasse olukorda ning kiire müügisoovi korral tuleb tihti seatud hinnasihist loobuda ja leppida ostjate pakkumisega, seda eriti vanemate ja väikeste suvilate puhul, mille järgi on nõudlus selgelt vähenenud, kommenteerib 1Partner Kinnisvara maakler Garmen Heinsalu.

Hoolimata suve algusest oli kodulaenulepingute arv juunis suurem kui mais ning 136 tuhande euro piiri ületanud keskmine laenusumma oli koguni 12% suurem kui mais, selgub Bigbanki kodulaenuportfelli analüüsist.

Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.