9. aprill 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kinnisvara soetamine – 3 valusat probleemkohta

Anton Nikitin
Foto: Erakogu
Kinnisvara, eriti kodu soetamine on nii emotsionaalses mõttes kallis tehing, aga ka finantsilises mõttes suur väljaminek. Väga paljude jaoks elu kõige suurem rahaline väljaminek. Seetõttu oska osta ja küsi vajadusel lisanõu, soovitab ECO Advice tegevjuht Anton Nikitin.

Samas jääb tihtilugu mulje, et ostja ei tea, mida ta ostab, mis seisukorras vara ta ostab ja mida on õigus müüjalt, ehitajalt ja arendajalt nõuda või küsida. Tänu kogemusele kinnisvaraarendaja, müüja, erainvestori ning omanikujärelevalve ettevõte osanikuna näen igapäevaselt, millised küsimused tekivad klientidel kodu või äripinna ostmisel uude arendusprojekti.

Registreeri end veebiseminarile SIIT.

Eks neid detaile ole rohkelt, mida nii ostja kui ka müüja peavad kinnisvaraga tegelemisel jälgima. Vahet ei ole, kas ostu eesmärk on soetada kodu või äripind – ostuprotsessiga kaasnevad olukorrad on sarnased.

Siinkohal toon kolm näidet meie enda nõustamiskogemusest.

1. Parandustööd julmalt tegemata

Oleme tunnistajaks juhtumitele, kus ehitaja “unustab” korteri üleandmise-vastuvõtmise protsessis kokku lepitud parandustööd tegemata. Esmakordsel ülevaatusel viimistlusvead fikseeritakse. See tähendab, et info pannakse kirja nii ülevaatuse aktis kui ka korteris kohapeal, kus märgistatakse veakoht paberteibiga. Peale vigade parandusi vaadatakse korter uuesti üle ja võetakse sobivuse korral kliendi poolt vastu. Aga näide elust ehk sellest, mida ehitajad on teinud: nad on koristanud veakoha märgistamiseks mõeldud paberteibi kõikjalt ära ja jätnud sellega mulje, et varem fikseeritud vead on parandatud. Tegelikult on tööd tegemata.

2. Kiirustamine korteri vastuvõtmisel

Müüja poolne survestamine ja ostja kiirustamine asjaõiguslepingut sõlmima on tavalised nähtused. Korteri ülevaatamisel annab arendaja märku, et notari aeg on juba paigas, mida ei saa muuta mitmel põhjusel. Korteri vastuvõtmisel esmase ülevaatuse tegemisel fikseeritud vead ja nende parandustööd võtavad aega, aga kinnisvaraarendaja tahab kokku lepitud ajal notaris ära käia. Klient jääb uskuma arendaja sõnu: "Need väiksed parandustööd tehakse paari päeva jooksul ära, aga käime notaris ära, aeg ju paigas." Hilisem tõsiasi on, et korteri viimistluse parandustööd ei kulge nii ruttu või ei ole tööde kvaliteet piisav, mistõttu tekib ostjal vaidlusi ja ebameeldivusi.

3. Pinna üleandmise tingimused täitmata

On olukordi, kus ehitaja ei ole korterisse, mida enne notaritehingut viimast korda üle vaadatakse, toonud ajutist valgustust. Klient peab teadma, et korteri vastuvõtmisel kehtib samuti hea tava ja tal on õigus valgustust küsida. Oma kliendist lugupidav kinnisvaraarendaja ja ehitaja ehitaja peab jälgima, et kliendil tekiks üheselt mõistetav arusaamine ja ülevaade vastuvõetavast pinnast ning selle tehnilisest olukorrast.

Veebiseminaril pöörame tähelepanu olukordadele, kus ostja saab uue korteri või äripinna soetamisel käituda teadlikumalt ja olla ise informeeritum.

 

Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Siim SultsonKinnisvarauudised.ee juhtTel: 53330 651
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 5123 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51990 655
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 58361 474