13. aprill 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kokku lepitud aastate 2019-2022 eelarvestrateegia põhijooned on aluseks tulevaste aastate rahalistele plaanidele. Järgmisel neljal aastal näeb valitsus ette valitsussektori eelarve nominaalset ülejääki ja struktuurset tasakaalu, avaldas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Majanduse tasakaalustamiseks lükkab valitsus edasi osa kavandatud investeeringuid ja uuendab ELi toetuste kasutamise pikaajalist plaani, suunates praegusel mitmeaastasel eelarveperioodil Eestile eraldatud toetusi ümber, sh Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti majanduse elavdamiseks. Täiendavalt rahastatakse ka e-riigi toimimist.

Peaminister Jüri Ratas nentis, et majanduskasv on varasematest prognoosidest kiirem, mis eeldab omakorda tasakaalukamat eelarvepoliitikat. „Kiire majanduskasv on loomulikult hea uudis meie elanikele ja ettevõtetele, sest inimestel on tööd ja palgad kasvavad. Riigi jaoks tähendab see aga hoolikalt kaalutud valikuid investeeringute osas, et vältida majanduse ülekuumenemist,“ ütles ta.

"Uusi makse meil kavas kehtestada ei ole, sest riigi tulud kasvavad koos meie majanduse ja palkade kasvuga niigi hästi,“ ütles rahandusminister Toomas Tõniste.

“Meil õnnestus kokku leppida ajaloolises palgatõusus siseturvalisuse valdkonnas, mis aitab hoida meie teenistuste professionaalsust,” tõstis esile tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.

Riigi eelarvestrateegia dokument valmib lähiajal ja selle kinnitamine on kavandatud valitsuse 26. aprilli istungile.