Pangad menetlevad laenutaotlust kaks kuud ja praagivad välja. Põhjus: asukoht väljaspool Tallinna, oleks lühikokkuvõte LVM Kinnisvara juhatuse liikme Ingmar Saksingu ja rahastajate sõnavõttudest Kinnisvaraarenduse konverentsil.
Korterite müük väljaspool Tallinna võtab rohkem aega: 2016 restaureeritud Kuninga residentsis Pärnus on praegugi võimalik veel kortereid osta.
  • Korterite müük väljaspool Tallinna võtab rohkem aega: 2016 restaureeritud Kuninga residentsis Pärnus on praegugi võimalik veel kortereid osta.
  • Foto: LVM Kinnisvara
“Kui küsisime kunagi 700 000 eurose ehitushinnaga projekti arenduseks 400 000 eurot pangast, menetleti taotlust ja öeldi, et projekt on väljaspool Tallinna (ja seetõttu laenu ei saa – toim),” ütles Saksing lisades, et antud projekt oli enne laenu küsimist kaetud ka vajaliku hulga võlaõiguslepingutega.
Swedbanki kinnisvara ja ehituse osakonna juht Ero Viik kommenteeris: “Me ei saa riskida hoiustajate rahaga.” Viigi sõnul on elamispindade arendamise risk oluliselt suurem kui ärikinnisvara finantseerimise risk. Lisaks mõjutab iga tänane halvaks minev laen homsete laenude hinda.
Pangad pelgavad teadmatust
Luminori muutis ettevaatlikuks juhtum Keilas, kus ehitaja läks objektilt ära ja uue ehitaja leidmine lükkas arendusprojekti valmimist edasi. See omakorda tähendas, et korterite müük ei läinud nii kiiresti, kui algselt plaaniti.
“Seletamist ja närvilisust oli üksjagu, kuigi praeguseks on kõik hästi, projekt on müüdud,” ütles Treialt visates õhku küsimuse, et kui arendajal on 40% projektist juba ette müüdud, kas see on laenu andmiseks piisav.
“Küsime praegu 50% ettemüüki, millega saaks kogu laenu maha makstud. Küsime ka, kui ehitaja läheb ära, kas on jäetud piisavalt puhvrit, või kui allkirjastaja ei tule tehingusse ning küsib raha tagasi,” täpsustas Treialt.
Pankadel on samas kõige esmane info selle kohta, mis kinnisvaraturul tegelikult toimub. Estateguru asutaja ja partner Marek Pärtel rääkis: “Nüüd ma tean, mis tunen on pankur olla – sa saad kogu aeg uut turuinfot, infot selle kohta, mis turul toimub.”
Pärtel lisas, et kinnisvaraturg on pöördumas korteritelt odavate majade peale, nagu see toimus eelmise buumi ajal. “Meil tuleb palju selliseid projekte praegu sisse,” täpsustas Pärtel. Tõusvaks trendiks on seejuures moodulmajad, mida saab panna looduskaunisse kohta ja anda välja hinnaga 150 eurot öö, kuid mille ostmiseks ei anna pangad eluasemelaenu.
Saksing nägi ühisrahastuse plusse eelkõige otsustamise kiiruses: “Ühisrahastusest saab raha nädala või kahega. Pangas läheb aega kaks-kolm kuud ja selle ajaga on head asjad juba (teistele- toim) müüdud. Kui võtad aga pangast raha ja hakkad ootama, et seda kuskil kasutada, siis absoluutväärtuses väga palju vahet ei ole.”
Ühisrahastuse puhul on finantseeringu erinevuseks ka see, et arendusprojekte ei rahastata n-ö ehitusarvete alusel, vaid vastavalt projekti väärtusele, mille paneb paika kinnisvarahindaja. Raha saab koguda ja kasutada ka projekti varases staadiumis, näiteks kinnistu ostuks või projekteerimiseks.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 01.09.26, 14:49
WHAT IF ehitas tarkvara, mis sööb ära tema enda töö – ja see oligi plaan
Kinnisvarastrateegia juhtimisagentuur WHAT IF tegi mõnevõrra ebahariliku sammu: ehitas tarkvara, mille üks eesmärke on vähendada tööd, mille eest ettevõttele endale seni maksti.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele