2017. aastal sai statistikaameti andmetel kasutusloa 5890 eluruumi. Aasta varem oli valminud ehk kasutusloa saanud eluruumide arv 4732. Aastaga suurenes valminud eluruumide arv 25%.
Valminud eluruumide hulgas oli enam-vähem võrdselt 4- ja 2-toalisi eluruume. Neid oli vastavalt 1666 ja 1638 eluruumi ehk kogu valminud eluruumide arvust 28,3 ja 27,8%.
Neljatoaliste valminud eluruumide suur osakaal viitab märkimisväärsele suurte elamispindade ehk paaris- ja ridamajakorterite ning ühepereelamute kasutuslubade osakaalule. Korterelamutes asuvad eluruumid on ikka endiselt valdavalt 2- ja 3-toalised korterid.
Valminud 3-toaliste eluruumide arv oli 1372 ehk osakaal kogu kasutusloa saanud eluruumide arvust 23%.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ühetoalisi eluruume, mis on muuhulgas üüriinvestorite lemmikuks, valmis 2017. aastal kogu Eestis kokku 322 ehk 5,5% eluruumidest. Väikeste eluruumide nõudlus oleks kindlasti suurem. Nende arendamisel on aga takistuseks parkimisnormid, mis sageli panevad paika projekti raames arendatavate korterite koguarvu.
Viie- ja enamatoalisi eluruume valmis 2017. aastal 892, see on 15% valminud eluruumidest.
Seotud lood
Üks suurimaid väljakutseid, millega korteriühistud ja ettevõtted tihti kokku puutuvad, on hoonete tehnosüsteemide järjepidev hooldamine. Hoonetes on sageli väga palju erinevaid ning vajalikke süsteeme – küttesüsteemid, ventilatsioon, vesi ja kanalisatsioon –, mille kõikide regulaarne kontrollimine, hooldamine ja parendamine on tõrgete vältimiseks äärmiselt oluline.