2017. aastal sai statistikaameti andmetel kasutusloa 5890 eluruumi. Aasta varem oli valminud ehk kasutusloa saanud eluruumide arv 4732. Aastaga suurenes valminud eluruumide arv 25%.
Valminud eluruumide hulgas oli enam-vähem võrdselt 4- ja 2-toalisi eluruume. Neid oli vastavalt 1666 ja 1638 eluruumi ehk kogu valminud eluruumide arvust 28,3 ja 27,8%.
Neljatoaliste valminud eluruumide suur osakaal viitab märkimisväärsele suurte elamispindade ehk paaris- ja ridamajakorterite ning ühepereelamute kasutuslubade osakaalule. Korterelamutes asuvad eluruumid on ikka endiselt valdavalt 2- ja 3-toalised korterid.
Valminud 3-toaliste eluruumide arv oli 1372 ehk osakaal kogu kasutusloa saanud eluruumide arvust 23%.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ühetoalisi eluruume, mis on muuhulgas üüriinvestorite lemmikuks, valmis 2017. aastal kogu Eestis kokku 322 ehk 5,5% eluruumidest. Väikeste eluruumide nõudlus oleks kindlasti suurem. Nende arendamisel on aga takistuseks parkimisnormid, mis sageli panevad paika projekti raames arendatavate korterite koguarvu.
Viie- ja enamatoalisi eluruume valmis 2017. aastal 892, see on 15% valminud eluruumidest.
Seotud lood
Paljud korteriühistud elavad aastaid olukorras, kus probleemid on silmaga näha ning kuhjuvad, kuid haldusfirmat ei vahetata. Silm pigistatake kinni, oodatakse, kannatatakse ja loodetakse, et ehk läheb paremaks. Tegelikkuses piisab aga sageli ühest otsusest, et olukord muutuks.