Turvaettevõtete arv ja kogukäive tõusul

“Ettevõtete käibenumbrid valve- ja kaitsetegevuses liiguvad selgelt üles ja kuigi kasutatakse järjest rohkem uusi tehnilisi lahendusi, on lõpuks ikkagi inimene see, kes reaalselt tagab süsteemide korrasoleku ning reageerimise rünnete tõrjumiseks,” kommenteeris Eesti Turvaettevõtete Liidu (ETEL) tegevjuht Andre Lilleleht märtsi lõpupäevil toimunud Hansabi kliendiseminaril. Aastal 2016 kasvas turvasüsteemide projekteerimise, paigaldamise ja hooldamise turu kogumaht 55 miljoni euroni ning samal ajal tõusis traditsiooniliste turvateenuste turu käive 86,6 miljoni euroni. Seejuures ei ole päris täpselt teada, kui suur on turvateenuste turul erasektori pakutavate tuleohutusteenuste maht. Värske ülevaate 2017. aasta turvaturu trendidest teeb ETEL mai lõpupäevil oma 25. juubeliaasta konverentsil.

Oodata on laiaulatuslikku põlvkonnavahetust

Selgituseks tasub öelda, et turvatehnoloogia ehk valve, kaitse ja ohutuse valdkonnas on toimumas n-ö tehnoloogiline põlvkonnavahetus ning tekkinud on reguleerimata „hallid“ alad. “Te näete korraga nii traditsioonilisi aastakümneid kasutusel olnud lahendusi kui ka täiesti uusi nutiseadmete põlvkonnale tuttavaid rakendusi, mis küll näevad nutikad välja, kuid mille sisu ja töökindlust me tegelikult veel ei tea,” iseloomustas Lilleleht toimuvat Kaitseliidu Männiku lasketiirus. “Siin lasketiirus näiteks teeb laskespordi vanem põlvkond nooremale täna ikka veel ära, aga uued tegijad on selgelt kohal,” lisas ta.

Kes peaks tegema turvaturul järelevalvet?

Lillelehe sõnul pakkus uut turvaseadust ette valmistanud siseministeerium, et turvaettevõtted võiks ise rohkem tegelda teenuse kvaliteedi tagamisega. Samas saab turvaettevõtetele turvateenuse kohta ettekirjutusi teha Politsei- ja piirivalveamet. Sageli ei suudeta nende ettekirjutustega aga reguleerida majandustegevust. Maksupettused ja miinimumnõuetest mööda vaatamine jääb tavapäraselt kliendi kui teenuse hankija vastutusele.

“Sellepärast ongi meie hinnangul turvateenuste kvaliteedi suhtes vähe sisulisi ettekirjutusi tehtud. Kõik osapooled teavad, et kui reageerida jõuliselt, võtab muidu odavteenust pakkuv ettevõte kalli advokaadi, kes konstrueerib (ettevõttele sobiva – toim) lahenduse,” täpsustas Lilleleht.

Kui valveseadmestikega seotud regulatsiooni uude turvaseadusse mingil põhjusel sisse ei jää, kaob turvaturult ka viimane reguleeriv raamistik, avaldas Lilleleht arvamust. “ETEL eesmärk on jääda vähemalt miinimumvariandi juurde, kus selliste süsteemidega tegelemine on selgelt valdkondlik tegevus ja vähemalt majandustegevuse registris võiksid süsteeme paigaldavad ettevõtted registreeritud olla.”

Raskelt sündivad turuülesed kokkulepped

Praegu ei ole veel teada, kas uus turvaseadus läheb 2018. aastal kooskõlastusringile, läbib sügisel Riigikogus nõutud kolm lugemist ning jõuab jõustuda 2019 suvel, nagu esialgselt oli kavandatud. Kui eelolevad valimised lükkavad seaduse vastuvõtmist ning jõustumist edasi, võib uus seadus tulla alles paari-kolme aasta pärast ja seega kestab praegune määramatu olukord edasi.

Siseministeerium on varem mitmel korral avaldanud, et püüab tehnoloogiaga võidujooksust ja ettevõtete majandustegevust puudutavast võimalikult kaugele hoida, mistõttu kujunevad turuülesed kokkulepped raskelt.

Näiteks on ETELis juba kaks aastat püütud kokku leppida turvaettevõtjate patrullautode miinimumstandardis, kuid seni ei ole seda suudetud teha. Sarnaselt tuleohutusega on valvetegevuses küll olemas süsteemidele standardid, kuid need on n-ö soovituslikud. Seni puudub ka neile spetsialiseerunud tehniline komitee. Seetõttu sõltub suurte turva- ja ehitushangete puhul kõik eelkõige hankija teadlikkusest ja senisest kogemusest. Samal ajal on oodata, et tuleohutusteenuste turgu avatakse tulevikus erasektorile senisest rohkem ja turvalise elukeskkonna tagajatele kehtivad üldised tegevusreeglid võivad ühtlustuda.