Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Üle 2600 pärija vormistas end vara omanikuks
Kui Tartu maakohus rohkem kui aasta tagasi tuhandete surnud inimeste nimel olevate kinnisasjade pärijaid otsima hakkas, oli maamaksuna eelarvesse laekumata üle kolme miljoni euro. Nüüd on lootust, et riigi maksutulud täienevad.
Pärija andmete kinnistusregistrisse kandmata jätmine võimaldas maamaksust kõrvale hoida.
Foto: kinnisvarauudised.ee
Tartu Maakohtu kinnistusosakond teatas, et tänab kõiki pärijaid, kes end n-ö vabatahtlikult kinnisvara omanikuks registreerisid. Parandatud on 7338 kinnistu andmed, mille puhul esitas 2626 pärijat avalduse pärast esmase trahvihoiatuse saamist.
Praeguseks on pärand vastu võtmata veel vaid 180 inimesel, kuid neist 32 puhul ei õnnestunud trahvimäärust kätte toimetada. Kes hoiatusmääruse kätte said, kuid end enne juuni lõppu vara omanikuks ei vormista, saavad 200 eurot trahvi. Täiturid võtavad venitajatelt selle raha pangaarvelt maha, kuna trahvimäärus on täitedokument.
Trahvist hoidumiseks kutsub kinnistusosakond vormistamisega viivitanud pärijaid veelkord üles end vabatahtlikult omanikuna kirja panema ja tegema seda enne juunikuu lõppu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Kinnistusraamatus olevad andmed peavad peegeldama tegelikkust. Meil on väga hea meel, et sedavõrd suur enamus pärijatest näitas üles head tahet. Tagasiside on näidanud, et valdavalt jäi pärast endise omaniku surma uus omanik kinnistusraamatusse kandmata teadmatusest,“ kommenteeris kinnistus- ja registriosakonna kohtudirektor Virve Altuhova.
Kande tegemiseks kinnistusraamatusse tuleb esitada kinnistuportaali või notari kaudu avaldus ja lisada omandiõiguse aluseks olevad dokumendid. Avalduse esitamine kinnistuportaalis ja kande parandamine on riigilõivuvaba, kuid ka omandiõigust tõendavad dokumendid peavad olema digitaalsed.
Avaldust saab teha ka notari abiga. Kui eelnevalt ei ole pärimismenetlust läbi viidud, tuleb kindlasti pöörduda notari poole, et kõigepealt pärimismenetlus läbi viia ja saada pärimistunnistus.
Pärimisest on võimalik loobuda üksnes kolme kuu jooksul pärandaja surmast. Kui pärandist loobumine või vastuvõtmine on vormistamata või pärimisega seoses tekivad täiendavad küsimused, tuleb pöörduda samuti notari poole.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.