7. mai 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Leiad konverentsiinfo SIIT.

Ta on puitehitiste tuletemaatikaga põhjalikumalt tegelenud viimased neli-viis aastat. Selle aja jooksul on Pukk käinud puitehitiste tuleohutuse küsimusi uurimas mitmes välisriigis ja püüdnud aru saada, kuidas erinevad riigid puitehitiste ohutuse tagavad.

“Võib öelda, et kaasaegsed hooned ei ole lihtsalt uued puithooned. Tarvitusele on võetud tuleohutust tagavaid meetmeid ja tõepoolest jälgitud, et need hooned oleks ohutud,” ütles Pukk kinnisvarauudised.ee-le.

Kui detailplaneeringus antakse kiviehitistest lähtuv maksimaalne korruste arv ja kinnistu täisehituse protsent, siis puithoone tuleohutuse detailidele hakatakse ekstra tähelepanu pöörama projekti staadiumis. Tasub teada, et kivihoonega võrreldes on puithoone vahelae kõrgus suurem ning seetõttu ei pruugi saada nii mitme korrusega puidust hooneid ehitada, nagu detailplaneering maksimaalse korruste arvuna lubab. Ka puithoonete fassaadid planeeritakse teisiti.

Mujal maailmas, olgu näiteks Šveitsis, täidab tuleohutuskonsultant omanikujärelevalvega sarnast funktsiooni, märkis Pukk. Tuleohutuskonsultant on arendustegevuse juures rakkes alates varastest etappidest kuni valminud hoone üleandmiseni.

Tuletõkketoodete valik on äärmiselt suur. On üsna tavaline, et ehitusel kasutatakse iseenesest häid tooteid, kuid seda tehakse valesti. Paljuski on vead tingitud teadmatusest või ehitajate-kinnisvaraarendajate kogenematusest spetsiifiliseks kiskuvates tuleohutuse küsimustes.

Rait Pukk räägib turva- ja tuleohutuskonverentsi ettekandes puithoonete fassaadidest, kandekonstruktsioonidest ning 2017. aastal kehtestatud siseministri määrusest, mis lubab nüüd ka Eestis puidust kõrgeid hooneid ehitada. Lisaks toob ta välja kaasaegsete puithoonete ning uute puitmaterjalide tuleohutuse eripärad.

Nagu teame, lähtuti puithoonete tuleohutuses muudatusi toonud määruses sellest, et hooneid ehitatakse puitelementidest, -moodulitest ja liimpuidust postidest ning taladest, mida on kasutatud näiteks jäähalli püstitamiseks Tallinnas Lasnamäel. Nüüd on Eestis tootma hakatud ja ka siinsele turule on jõudnud täiesti uus materjal – ristkihtliimpuit.

Linnaehituses üle kogu maailma perspektiivseks peetav ristkihtliimpuit on Eestis täiesti uus tootegrupp. Ettekandes põgusalt tutvustatava Väike-Maarja tulekatse peamiseks eesmärgiks oli seetõttu leida ja praktikas järele proovida ehituslik lahendus, kus ristkihtliimpuidust korrusmaja korteri sisustus ära põleb, kuid tuli seejärel iseeenesest sumbub.