Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Põlvas avati linna keskväljak
23. juunil avati Põlvas EV100 ja Eesti Arhitektide Liidu algatuse „Hea avalik ruum“ raames ehitatud linna keskväljak koos pargi, kõnniteede, lipuväljaku, purskkaevu ning mitmete põnevate atraktsioonidega. Põlva oli seni üks väheseid väikelinnu Eestis, millel oma keskväljak puudus. Avamisüritusest võttis osa ka riigihalduse minister Janek Mäggi.
„Usun, et tegemist on Põlva jaoks 21. sajandi olulisima rajatisega, mis võiks ligi tõmmata uusi investeeringuid Põlva veelgi atraktiivsemaks muutmiseks,“ sõnas Põlva vallavanem Georg Pelisaar. „Tahan siinkohal tänada väga hea koostöö eest Eesti Arhitektide Liitu, projekteerijaid ja ehitajaid ning kindlasti ka maa omanikku EELK Põlva kogudust. Tahaks uskuda, et ka tulevaste väljakuäärsete hoonete puhul suudetakse vastastikku sobivate kokkulepeteni jõuda. Soovin, et nii põlvakad kui külalised võtaksid väljaku omaks ja hoiaksid seda korras nagu oma koduõue.“
„Eesti Vabariigi sajas sünnipäev salvestub uute linnaväljakutena 15 Eesti linna avalikku ruumi aastasadadeks. See algatus on olnud EV100 programmi üks suuri edulugusid, kus on kirkalt nähtav avaliku sektori, loomeliidu ja kohalike inimeste ühise tegutsemise jõud. Ja kõik ikka selleks, et Eesti oleks parim paik maailmas,“ ütles Riigikantselei EV100 korraldustoimkonna juht Jaanus Rohumaa.
„Põlva puhul on tegemist esimese linnaga, kus korraldasime Hea Avalik Ruum programmi raames arhitektuurivõistluse. Varasemad väljaku rajamise kavad olid lõppenud tupikus ja värsked ideed olid vägagi oodatud,“ sõnas EV100 "Hea avalik ruum" programmijuht Kalle Vellevoog. „Põlva linnaväljaku rajamise protsess on õpetlik ja eeskuju vääriv. Väljak rajati maa-alale, kus kohtusid omavalitsuse ja eraomanike huvid, kuid osapoolte hea tahe ja oskus kokkulepe saavutada on tänaseks jõudnud suurepärase tulemuseni. Loodetavasti saab sellest paigast ka Põlvale oluline arengumootor. Ootan juba pikisilmi uue raekoja ja teiste vajalike ehitiste valmimist väljaku ääres.“
Ca 6000 ruutmeetrisele alale rajatud keskväljaku, kommunikatsioonide ning uute juurdepääsuteedega loodi tingimused linna keskuses elukeskkonna parendamiseks, ettevõtluse arendamiseks ja suurürituste läbiviimiseks. Projekti teostamise kogumaksumuseks oli 2,3 miljonit eurot, mida toetas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus programmi „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine" meetmetest 1,38 miljoniga.
Põlva keskväljaku rajamisele andis tõuke EV100 arhitektuuriprogramm “Hea avalik ruum”, mille raames korraldati ala parima lahenduse leidmiseks avalik arhitektuurikonkurss.
Konkursi võitis ideekavand märgusõnaga „Puulinn“ (autorid on Stuudio 2 Arhitektid OÜ ja Metusala Arhitektid OÜ ühiskollektiiv koosseisus Helen Rebane, Egon Metusala, Kaie Kuldkepp, Liis Uustal ja Vilve Enno), mis võeti Põlva keskväljaku rajamisel aluseks.
Eesti Vabariik 100 ja Eesti Arhitektide Liidu koostöös sündinud arhitektuuriprogrammiga «Hea avalik ruum» uuendatakse kokku 15 Eesti linna ja asula keskväljakud. Kõik 15 keskust loodetakse ümber ehitada 2020. aastaks.
Seotud lood
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid
5
Tegelikult on peale Poola Eesti investoritele veel teinegi võimalus
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid
Ärilinnaku rekonstrueeritava M-hoone arhitektuurse lahenduse autorid on Kadarik Tüür Arhitektid ja Salto Arhitektid koostöös VÄLI Arhitektidega
Tegelikult on peale Poola Eesti investoritele veel teinegi võimalus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele