Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Statistika: koduostjate eelistus on liikunud uute korterite suunas
Siit-sealt kostab ikka ja jälle hüüdeid, et korterite hinnad on kasvanud üle pea, mis muudab kodu ostmise järjest kallimaks. Kiire korteritehingute hindade võrdlus sissetulekutega näitab, et koduostjate ostujõud on viimastel aastatel hoopis kasvanud. See tähendab, et ühe keskmise kuupalga eest saab soetada rohkem korteri ruutmeetreid kui näiteks aasta või kaks tagasi. Paradoksaalsel kombel aga kulub palgast kodulaenu tagasimaksmisele siiski enam, sest tarbija eelistab osta uuema ja kvaliteetsema, see tähendab ka kallima korteri.
Korterite hinnad on tõepoolest viimastel aastatel kerkinud. Suur osa näilisest keskmisest hinnatõusust on olnud tingitud sellest, et tehingutesse on lisandunud rohkem uusi kortereid. Uued keskmisest kallima hinnaga korterid kergitavad tehingute koguarvu keskmist hinda. Tegelik kinnisvara väärtus ehk samaväärse kinnisvaraobjekti võimalik tehinguhind on viimastel aastatel kasvanud 3-6% aasta baasil.
Keskmine palk seevastu on kerkinud kiiremini. Viimase kolme aasta keskmine palk on kasvanud 6-8% aastas. See tähendab, et korteri teoreetiline ostuvõimekus on aeglaselt, aga siiski kindlalt kasvanud, sest samaväärse korteri ostmiseks tuleb sissetulekust kulutada väiksem osa.
Samas on muutunud tarbijate eelistused ja käitumine. Kõrge tööhõive ja kiiresti kasvanud keskmine palk on suurendanud tarbijate kindlustunnet. See tähendab, et tarbijate eelistused on muutunud ehk tänane koduostja eelistab osta ja suudab osta parema kvaliteediga elamispinda kui mõned aastad tagasi. Teisisõnu on tarbijate eelistus nõukogudeaegselt enamasti vähekvaliteetselt hallilt elamispinnalt nihkunud väga selgelt uue ja kaasaegse valge eluruumi eelistamisele.
See tähendab, et kuigi palgad on kasvanud kiiremini kui korterite väärtus ja tarbijal oleks justkui võimalus sissetulekust loovutada väiksem proportsioon kodu ostmisele on asjad läinud teisiti. Kõrge tarbija kindlustunne tekitab lootuse töökoha püsimisele ja jätkuvale palgatõusule. See annab julgust soetada kallim elamispind, mis nõuab suurema ampsu kuupalgast.
Seotud lood
Ehkki tehisintellekt on üha hoogsamalt sisenemas ka kinnisvarasektorisse, on täna veel selle kasutamise osas rohkem küsimusi kui vastuseid. Peamurdmist ei tekita niivõrd see, millist AI-lahendust kasutada, vaid kas ettevõtte andmed on üldse sellisel kujul olemas, et tehisintellekt neist midagi mõistlikku välja lugeda suudaks.
Enimloetud
1
Erinevalt Tallinnast pole Tartu linnas uusarenduste jaoks enam kuigi palju ruumi
6
Kehv linnaruum on pikaajaline kulu inimestele, ettevõtetele ja linnale
Viimased uudised
Renoveerimine läks maksma 0,5 miljonit eurot.
Enamusomanik Kenneth Karpov: näeme selgelt, et ettevõtted ei otsi enam lihtsalt kontoripinda, vaid terviklikku töökeskkonda.
Janar Muttik: Tartu linna hinnatase on paljude noorte perede jaoks liikunud piirini, kus suurema ja mugavama kodu otsing liigub linnast veidi välja.
Konverentsid
Hetkel kuum
Erinevalt Tallinnast pole Tartu linnas uusarenduste jaoks enam kuigi palju ruumi
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele