Siit-sealt kostab ikka ja jälle hüüdeid, et korterite hinnad on kasvanud üle pea, mis muudab kodu ostmise järjest kallimaks. Kiire korteritehingute hindade võrdlus sissetulekutega näitab, et koduostjate ostujõud on viimastel aastatel hoopis kasvanud. See tähendab, et ühe keskmise kuupalga eest saab soetada rohkem korteri ruutmeetreid kui näiteks aasta või kaks tagasi. Paradoksaalsel kombel aga kulub palgast kodulaenu tagasimaksmisele siiski enam, sest tarbija eelistab osta uuema ja kvaliteetsema, see tähendab ka kallima korteri.
Statistika: koduostjate eelistus on liikunud uute korterite suunas
  • Foto: Postimees/Scanpix
Korterite hinnad on tõepoolest viimastel aastatel kerkinud. Suur osa näilisest keskmisest hinnatõusust on olnud tingitud sellest, et tehingutesse on lisandunud rohkem uusi kortereid. Uued keskmisest kallima hinnaga korterid kergitavad tehingute koguarvu keskmist hinda. Tegelik kinnisvara väärtus ehk samaväärse kinnisvaraobjekti võimalik tehinguhind on viimastel aastatel kasvanud 3-6% aasta baasil.
Keskmine palk seevastu on kerkinud kiiremini. Viimase kolme aasta keskmine palk on kasvanud 6-8% aastas. See tähendab, et korteri teoreetiline ostuvõimekus on aeglaselt, aga siiski kindlalt kasvanud, sest samaväärse korteri ostmiseks tuleb sissetulekust kulutada väiksem osa.
Samas on muutunud tarbijate eelistused ja käitumine. Kõrge tööhõive ja kiiresti kasvanud keskmine palk on suurendanud tarbijate kindlustunnet. See tähendab, et tarbijate eelistused on muutunud ehk tänane koduostja eelistab osta ja suudab osta parema kvaliteediga elamispinda kui mõned aastad tagasi. Teisisõnu on tarbijate eelistus nõukogudeaegselt enamasti vähekvaliteetselt hallilt elamispinnalt nihkunud väga selgelt uue ja kaasaegse valge eluruumi eelistamisele.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele