Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maksumuudatus võib krundi müüjale ebameeldivusi tekitada
Alates 1. oktoobrist ei saa enam maksuvabalt müüa enne 1. maid 2004 soetatud krunte, mis võib tuua probleeme pikemaks ajaks seisma jäänud projektide omanikele.
Deloitte Eesti maksunõustaja Tõnis Elling selgitas, et täpsemalt jõustub siis käibemaksuseaduse redaktsioon, mille kohaselt kaob seadusest ära üleminekusäte krundi maksuvaba võõrandamise kohta.
Võib arvata, et käibemaksuseaduse vastu võtmisest on juba rohkem kui 14 aastat möödas ja selle tõttu see maksumuudatus paljusid ettevõtjaid ei puuduta. "Kuid reaalne olukord võib olla teine. Näiteks kinnisvara buumi lõhkedes 2008.-2009. aastal jäid väga paljud projektid pikaks ajaks seisma, mida alles nüüd müüakse. Seega võib olla, et selliseid maatükke on turul ikka müügiks, mille esmamüük uue seaduse kehtivuse ajal seisab alles ees," selgitas Elling Äripäeva teemaveebis raamatupidaja.ee.
Kehtiv käibemaksuseadus hakkas kehtima Eesti liitumisel Euroopa Liiduga. Kuna 1. maini 2004 kehtinud seaduse järgi oli ka uue ehitise ja krundi võõrandamine maksuvaba käive, kehtiva seaduse järgi aga maksustatav 20% maksumääraga, siis kehtestati üleminekusäte. Üleminekusätte kohaselt ei maksustata 20% käibemaksumääraga enne esmast kasutuselevõttu sellise ehitise võõrandamist, mille ehitamist alustati enne 1. maid 2004. Ehitamise alustamiseks loetakse kas ehitusloa olemasolu või reaalset ehitamise alustamist, mida maksumaksja peab tõendama.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Riigikogus seadusemuudatuse teisel lugemisel tehti ettepanek see üleminekusäte kaotada, sest see on oma eesmärgi tänaseks täitnud. Seega alates 1. oktoober 2018 üleminekusätet enam ei ole. Kõik ehitamiseks ettenähtud maatükid tuleb edaspidi maksustada 20% käibemaksuga, hoolimata nende soetamise ajast.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.