Ökonomist: majanduses pole pehmeid maandumisi

Viimane majanduskriis oli 10 aastat tagasi. Ettevõtete aruannetest on näha, et juba 2016. aastal olid majandustegevuse kasvunäitajad head, nii et kasvuperiood on kestnud juba küllalt kaua. “Kui kriisi ajal levis arvamus, et majandusel ei ole enam võimalik kasvada, siis nüüd on SKP viieprotsendine iga-aastane kasv saanud juba normiks,” ütles Kaspar Oja.

Tahaks uskuda, et seekord läheb teisiti

Praegu tõusevad kinnisvarahinnad palgatõusust ainult veidi kiiremini, mis juba eristab praegust seisu kinnisvaraturul 2008. aastal valitsenud olukorrast. Kinnisvara üürihinnad tõusid toona oluliselt kiiremini, ent praegu jääb see tõus normi piiresse. Teine praeguse olukorra oluline erinevus nii kinnisvaraturul kui ka majanduses tervikuna on Oja sõnul vabade vahendite märksa suurem hulk perede käsutuses. “Väga erinev on see, et võrreldes buumiajaga on peredel praegu rohkem sääste.”

Kinnisvara on Eestis endiselt populaarne investeerimisvahend. “Võrreldes sarnase elatusmiinimumiga riikidega (nt Läti, Leedu), investeeritakse Eestis kinnisvarasse rohkem. Ent rikkamatest, arenenumatest riikidest jääme siiski maha,” rääkis Oja.

Millised riskid on horisondil?

Näitajate ja prognooside järgi otsustades võib Oja sõnul arvata, et sel aastal ja järgmisel aastal majanduskriisi ei tule, kuid seda, mis edaspidi juhtub, on raskem ennustada.

Sel aastal jätkub majanduskasv tõenäoliselt kiires tempos, kuid prognoosid ennustavad majanduskasvu järkjärgulist aeglustumist. Minevikus on majandustükkel pöördunud pigem järsult. “Mida kauem majanduskasv kestab, seda sügavam on langus kriisi ajal. Pehmet maandumist majanduses ei ole, nii et millekski selliseks tuleb valmis olla,” hoiatas majandusteadlane.

Autor: Dmitri Fefilov, Delovõje Vedomosti