2018 II kvartalis tehti Eestis kokku 5863 korteritehingut. Aastaga suurenes tehingute arv 9,4%. Tehingute arvu suure kasvu taga on Tallinn ja Harjumaa, kus aktiivse arendusturu najal tehakse üle poole kogu Eesti korteritehingutest.
Vaatamata Harjumaa korteritehingute arvu jõulisele kasvule on enamuses ehk üheksas maakonnakeskuses tänavuse II kvartali jooksul tehtud korteritehinguid siiski vähem kui aasta tagasi.
Vaatamata tehingute arvu muutuste miinusmärkide rohkusele on enamuses maakonnakeskustest hinnad siiski liikumas plussi poolel. Kogu Eesti keskmine korteritehingute hind oli 2018 II kvartalis aastatagusest 14,4% kõrgemal 1255 € tasemel.
Vaid Põlvas ja Valgas jäi tehingute hind eelmisele aastale alla. Osalt on tegemist väikese tehingute arvuga piirkondadega, kus hindade suured liikumised on tavapärased. Teisalt peab muidugi tõdema, et tegemist ei ole kõige populaarsemate korterituru piirkondadega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tuleviku suunas vaadates tasub silm peal hoida maakonnakeskuste korteritehingute arvul. Valdavalt liiguvad tehingute hinnad väikese viitajaga samas suunas, kuhu on liikunud tehingute arv.
Seotud lood
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Hetkel kuum
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid