Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Statistika: maakonnakeskustes on korteritehinguid vähemaks jäänud
2018 II kvartalis tehti Eestis kokku 5863 korteritehingut. Aastaga suurenes tehingute arv 9,4%. Tehingute arvu suure kasvu taga on Tallinn ja Harjumaa, kus aktiivse arendusturu najal tehakse üle poole kogu Eesti korteritehingutest.
Vaatamata Harjumaa korteritehingute arvu jõulisele kasvule on enamuses ehk üheksas maakonnakeskuses tänavuse II kvartali jooksul tehtud korteritehinguid siiski vähem kui aasta tagasi.
Vaatamata tehingute arvu muutuste miinusmärkide rohkusele on enamuses maakonnakeskustest hinnad siiski liikumas plussi poolel. Kogu Eesti keskmine korteritehingute hind oli 2018 II kvartalis aastatagusest 14,4% kõrgemal 1255 € tasemel.
Vaid Põlvas ja Valgas jäi tehingute hind eelmisele aastale alla. Osalt on tegemist väikese tehingute arvuga piirkondadega, kus hindade suured liikumised on tavapärased. Teisalt peab muidugi tõdema, et tegemist ei ole kõige populaarsemate korterituru piirkondadega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tuleviku suunas vaadates tasub silm peal hoida maakonnakeskuste korteritehingute arvul. Valdavalt liiguvad tehingute hinnad väikese viitajaga samas suunas, kuhu on liikunud tehingute arv.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.