2018 II kvartalis tehti Eestis kokku 5863 korteritehingut. Aastaga suurenes tehingute arv 9,4%. Tehingute arvu suure kasvu taga on Tallinn ja Harjumaa, kus aktiivse arendusturu najal tehakse üle poole kogu Eesti korteritehingutest.
Vaatamata Harjumaa korteritehingute arvu jõulisele kasvule on enamuses ehk üheksas maakonnakeskuses tänavuse II kvartali jooksul tehtud korteritehinguid siiski vähem kui aasta tagasi.
Vaatamata tehingute arvu muutuste miinusmärkide rohkusele on enamuses maakonnakeskustest hinnad siiski liikumas plussi poolel. Kogu Eesti keskmine korteritehingute hind oli 2018 II kvartalis aastatagusest 14,4% kõrgemal 1255 € tasemel.
Vaid Põlvas ja Valgas jäi tehingute hind eelmisele aastale alla. Osalt on tegemist väikese tehingute arvuga piirkondadega, kus hindade suured liikumised on tavapärased. Teisalt peab muidugi tõdema, et tegemist ei ole kõige populaarsemate korterituru piirkondadega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tuleviku suunas vaadates tasub silm peal hoida maakonnakeskuste korteritehingute arvul. Valdavalt liiguvad tehingute hinnad väikese viitajaga samas suunas, kuhu on liikunud tehingute arv.
Seotud lood
Ehkki tehisintellekt on üha hoogsamalt sisenemas ka kinnisvarasektorisse, on täna veel selle kasutamise osas rohkem küsimusi kui vastuseid. Peamurdmist ei tekita niivõrd see, millist AI-lahendust kasutada, vaid kas ettevõtte andmed on üldse sellisel kujul olemas, et tehisintellekt neist midagi mõistlikku välja lugeda suudaks.