2018 II kvartalis tehti Eestis kokku 5863 korteritehingut. Aastaga suurenes tehingute arv 9,4%. Tehingute arvu suure kasvu taga on Tallinn ja Harjumaa, kus aktiivse arendusturu najal tehakse üle poole kogu Eesti korteritehingutest.
Vaatamata Harjumaa korteritehingute arvu jõulisele kasvule on enamuses ehk üheksas maakonnakeskuses tänavuse II kvartali jooksul tehtud korteritehinguid siiski vähem kui aasta tagasi.
Vaatamata tehingute arvu muutuste miinusmärkide rohkusele on enamuses maakonnakeskustest hinnad siiski liikumas plussi poolel. Kogu Eesti keskmine korteritehingute hind oli 2018 II kvartalis aastatagusest 14,4% kõrgemal 1255 € tasemel.
Vaid Põlvas ja Valgas jäi tehingute hind eelmisele aastale alla. Osalt on tegemist väikese tehingute arvuga piirkondadega, kus hindade suured liikumised on tavapärased. Teisalt peab muidugi tõdema, et tegemist ei ole kõige populaarsemate korterituru piirkondadega.
Tuleviku suunas vaadates tasub silm peal hoida maakonnakeskuste korteritehingute arvul. Valdavalt liiguvad tehingute hinnad väikese viitajaga samas suunas, kuhu on liikunud tehingute arv.
Seotud lood
Kinnisvara omaniku peamine eesmärk on saavutada oma varalt maksimaalne tulu. Selleks, et vara säilitaks oma väärtuse ja toimiks tõhusalt aastaid, on vajalik selle regulaarne ja professionaalne korrashoid. Kinnisvara korrashoiuga tegelevad mitmesuguse pädevusega spetsialistid, sealhulgas haldus-, hooldus-, maakler-, õigus- ja remonditeenuste pakkujad. Millised on aga kinnisvaraga tehtavad suurimad vead ning kuidas neid vältida?