2018 II kvartalis tehti Eestis kokku 5863 korteritehingut. Aastaga suurenes tehingute arv 9,4%. Tehingute arvu suure kasvu taga on Tallinn ja Harjumaa, kus aktiivse arendusturu najal tehakse üle poole kogu Eesti korteritehingutest.
Vaatamata Harjumaa korteritehingute arvu jõulisele kasvule on enamuses ehk üheksas maakonnakeskuses tänavuse II kvartali jooksul tehtud korteritehinguid siiski vähem kui aasta tagasi.
Vaatamata tehingute arvu muutuste miinusmärkide rohkusele on enamuses maakonnakeskustest hinnad siiski liikumas plussi poolel. Kogu Eesti keskmine korteritehingute hind oli 2018 II kvartalis aastatagusest 14,4% kõrgemal 1255 € tasemel.
Vaid Põlvas ja Valgas jäi tehingute hind eelmisele aastale alla. Osalt on tegemist väikese tehingute arvuga piirkondadega, kus hindade suured liikumised on tavapärased. Teisalt peab muidugi tõdema, et tegemist ei ole kõige populaarsemate korterituru piirkondadega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tuleviku suunas vaadates tasub silm peal hoida maakonnakeskuste korteritehingute arvul. Valdavalt liiguvad tehingute hinnad väikese viitajaga samas suunas, kuhu on liikunud tehingute arv.
Seotud lood
Kinnisvarasektoris ei kulutata täna kõige rohkem aega ehitusplatsil või koosolekutel, vaid info otsimisele. Sama hoone kohta võib eksisteerida korraga mitu erinevat “tõde”, millest üks asub Excelis, teine PDF-is, kolmas haldustarkvaras ja neljas kellegi peas. Kui kellelgi on nüüd ja kohe vaja teada, millal mingil hoonel katus vahetati, kui suur on tegelik üüritav pind või kas ventilatsioonisüsteemil on kehtiv hooldusleping, võib vastuse leidmine võtta tunde või isegi päevi.