Tallinnas tehti 2018 II kvartalis maa-ameti andmetel 2592 korteritehingut ehk eelmisest aastast 14% rohkem. Aastataguse ajaga võrreldes on vähemaks jäänud väiksemate ja kasvanud suuremate korterite tehingute arv.
Suurusklassis kõige väiksemate ehk 10-30 m² korteritega tehti 2018 II kvartalis 240 tehingut, mis on 15% vähem kui aasta tagasi, mil sellise suurusega korteritehinguid oli kokku 282.
Kõige suurema suurusklassi korteritega pindalaga 70-250 m² tehtud tehingute arv oli 2018 II kvartalis 630. Aastaga suurenes tehingute arv 464 tehingult 36%.
Suurusega 30-41 m² korterite tehingute arv oli 398. See kasvas turu keskmisest vähem ehk 5,3%.
Suuremate korteritega tehtavate tehingute proportsiooni kasv näitab kinnisvaranõudluse head tervist, sests uuremad korterid ostetakse valdavalt omatarbeks, mitte üüriinvesteeringuteks või spekuleerimiseks.
Seotud lood
Kinnisvara omaniku peamine eesmärk on saavutada oma varalt maksimaalne tulu. Selleks, et vara säilitaks oma väärtuse ja toimiks tõhusalt aastaid, on vajalik selle regulaarne ja professionaalne korrashoid. Kinnisvara korrashoiuga tegelevad mitmesuguse pädevusega spetsialistid, sealhulgas haldus-, hooldus-, maakler-, õigus- ja remonditeenuste pakkujad. Millised on aga kinnisvaraga tehtavad suurimad vead ning kuidas neid vältida?