Suletud elektrivõrk avab võimalused oma elektrivarustuseks

Elektrituruseaduses jõustus 9. juulil 2018 uus suletud jaotusvõrkude regulatsioon, mis võib huvi pakkuda eelkõige tööstusparkidele, energiaühistutele, väikestele jaotusvõrguettevõtjatele, kinnisvaraarendajatele ja veel paljudele teistelegi, kes omavad elektrivõrke ja edastavad ning müüvad selle kaudu elektrit edasi.

Eestis tegutseb tegevusloa alusel 34 jaotusvõrguettevõtjat, kellel nii mõnelgi on teeninduspiirkonnaks vaid üks tootmistegevusest või muust äritegevusest hõlmatud maa-ala, kuid kes peavad nii nagu suuremadki jaotusvõrguettevõtjad kooskõlastama metoodikad, võrgutasud ja tüüptingimused Konkurentsiametiga, täitma võrgu arendamise kohustust, tagama nii kodu- kui ka äritarbijatele võrguteenuste osutamise ja elektri olemasolu, täitma andmevahetuse kohustusi jne. Suletud jaotusvõrgu regulatsioon annab neile jaotusvõrguettevõtjatele võimaluse korraldada oma tegevus efektiivsemaks ümber.

Kui täna tegutsev tegevusloaga jaotusvõrguettevõtja, kelle tegevus vastab suletud jaotusvõrgu määratlusele, soovib oma tegevuse ümber korraldada suletud jaotusvõrgu võrguettevõtja tegevuseks, siis tuleb tal viia läbi teeninduspiirkondade muutmise protsess, mis tähendab muuhulgas oma kavast Konkurentsiametit 12 kuud ette teavitamist, teise jaotusvõrguettevõtjaga teeninduspiirkonna ülevõtmise kokkuleppe sõlmimist ning tarbijate teavitamist.

Suletud jaotusvõrguga ühendatud äritarbijatel on kaks valikut: minna oma võrgulepinguga üle teeninduspiirkonna ülevõtva teise jaotusvõrguettevõtja juurde või jääda suletud jaotusvõrguettevõtja kliendiks. Kuna kodutarbijad reeglina suletud jaotusvõrgus olla ei saa, siis nemad lähevad uuele võrguettevõtjale teeninduspiirkonna muutmise käigus üle.

Vähendamaks suletud jaotusvõrgu võrguettevõtja halduskoormust, on ta vabastatud tüüptingimuste, võrgutasude ja metoodikate Konkurentsiametiga kooskõlastamiskohustusest, välja arvatud juhul, kui tema võrguga ühendatud äritarbija nõuab siiski kooskõlastamist.

Uue regulatsiooniga saavad olukorra selgemaks ka need võrguomanikud ja -kasutajad (eelkõige kinnisvaraarendused), kelle elektrivõrgus elektrit edasi müüakse ja kes päris täpselt ei tea, kas selline tegevus on seaduslik või mitte.

Kui kolmanda isiku elektrivõrk on jaotusvõrguettevõtjale vajalik, peab võrgu omanik võrguettevõtja nõudmisel andma võrgu tema kasutusse. Veelgi enam, kui selline elektrivõrk on rajatud peale 01. juulit 2003, siis tuleb võrgu ja tarbijate võrguettevõtjale üleandmise kulud kanda võrgu omanikul ja võrgu valdajal solidaarselt. Eelnev ei käi suletud jaotusvõrkude kohta.

Suletud jaotusvõrgu kaudu elektrienergia edastamisel ei tule tegevusluba taotleda, mis on kindlasti kulude kokkuhoid iga-aastase riigilõivu osas. Samas elektrimüügi osas suletud jaotusvõrgu võrguettevõtjale sellist tegevusloa vabastuse erandit seadus ette ei näe ja kui suletud jaotusvõrgu tegevus ulatub ühest ehitisest ja kinnistust kaugemale, siis tuleb kuni 31.12.2018 hankida elektri müümiseks tegevusluba ja alates 01.01.2019, kui elektrimüügi tegevusloa omamise kohustus lõppeb kõigil elektrimüüjatel ära, teavitada majandustegevuse registrit elektrimüügi tegevusest.

Suletud jaotusvõrgu võrguettevõtjale ei ole üllatuslikult tehtud vabastust võrguettevõtjale kohalduvatest aktsiaseltsi või osaühingu tegutsemisvormi nõudest ega minimaalselt 127 800 euro suurusest kapitalinõudest. Seega kui suletud jaotusvõrguettevõtja tegevus väljub ühe kinnistu või ehitise piirest, siis tuleb tal tegutsemisvormi ja kapitalinõue täita. Seadusandja võiks kaaluda ka tegutsemisvormi ja kapitali nõuetest loobumist.

Lõpetuseks tasub märkida, et suletud jaotusvõrgu võrguettevõtja on ikkagi võrguettevõtja ja kui ElTS otsesõnu ei ütle, et tegemist on jaotusvõrguettevõtja õiguse või kohustusega, vaid viitab üldisemalt võrguettevõtja kohustusele või õigusele, siis laienevad need ka suletud jaotusvõrgu võrguettevõtjatele. Seda seisukohta toetab ka Riigikohus oma lahendi nr 3-2-1-188-15 punktis 12. Eelnev tähendab eelkõige seda, et ka suletud jaotusvõrgule tuleb tagada mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääs.