Mainor Ülemiste nõukogu kinnitas, et nelja tippbüroo vahel toimunud Ülemiste City südamesse planeeritava ärihoone arhitektuurikonkursi võitis Arhitektuuribüroo Pluss töö, mis pälvis ülekaalukalt suurima toetuse ka Facebookis peetud rahvahääletusel.
Arhitektuurikonkursil osalenud neli Eesti tippbürood esitasid kavandid Ülemiste City keskmes, Sepapaja tn 10 kinnistul asuva 1899. aastast pärit paekivist tehasehoone kaasajastamiseks ja laiendamiseks.
Mainor Ülemiste nõukogu esimees Guido Pärnits ütles, nad otsisid linnaku südamesse eristuvat hoonet. “Esitati neli väga tugevat tööd, seega on tore, et nii arhitektide ja ekspertide nõukoda, Mainor Ülemiste nõukogu kui rahvas olid kõik lõpuks võidukavandi osas ühel meelel,” kinnitas Pärnits, kelle sõnul on ettevõtte soov hoone projekteerimisega lõpule jõuda juba 2019. aasta kevadeks, ehitusloani jõuda 2019. aasta lõpuks ning ehitust alustada 2021. aastal.
Arhitektuuribüroo Pluss võidutöö “epiCentre” vastab detailplaneeringule, mille järgi on Sepapaja 10 kinnistul ehitusõiguse maht ligi 50 000 ruutmeetrit ning sellega saaks hoonest suurim renoveeritav hoone Ülemiste Citys. Võidutöö arhitektuurne visioon seisab mõtteliselt kolmel jalal: renoveeritud paekivi hoone, idaküljele lisatud piklik 3-korruseline klaasist innovaatiline ärihoone jalakäijate tänavaga ning kompleksi kohale tõstetud uus O-kujulise plaaniga 9-korruseline põhimaht. Kavandatava mahu keskele kujuneb privaatne katuseaed.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Materjalikasutuses domineerib kavandis vask ja hele paekivi. Võtmeelemendiks on fassaadi katvad vertikaalsed vasest ribid, mis võimendavad hoone vormi ning sobituvad tehasemaastiku atmosfääri.
Suunatud konkursil osalesid lisaks Arhitektuuribüroole Pluss ka Allianss Arhitektid, KOKO Arhitektid ja HG Arhitektuur.
Ülemiste City süda
Seotud lood
Korteriühistud on erinevad: ühes veereb elu tegusa juhatuse eestvedamisel nagu hernes, teisel on kõik ligadi-logadi: remonditööd, mis ette võetakse, kipuvad venima jääma, trepikojad on räpased, majaümbruse heakord jätab soovida ja majaelanikud nurisevad. „Kui on näha, et asju kuidagi järje peale ei saada, tasub ehk kaaluda lepingu sõlmimist mõne haldusfirmaga,“ ütleb Ronald Tõnisson, korteriühistute haldusteenust pakkuva Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht.