Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Omavalitsused hakkavad sotsiaaleluruume kaasajastama
Kolmteist kohalikku omavalitsust esitas SA KredExile taotluse üürimajade ehitamiseks ja renoveerimiseks. Kokku rahastatakse kümnes hoones sotsiaaleluruumide kohandamist näiteks erivajadustega inimestele, eakatele või asenduskodust ellu astuvatele noortele.
„Sotsiaaleluruumid võimaldavad näiteks asenduskodust ellu astuvatele noortele, erivajadustega inimestele, eakatele jt abivajajatele kvaliteetse eluaseme,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Samuti annab toetus hea võimaluse luua eakatele nn teenusmaju, kus nad saaksid üürida tavapärase hinnaga ökonoomseid ja hea ligipääsetavusega kortereid. Mõnes väiksemas omavalitsuses tegutsevad sellised teenusmajad juba praegu, näiteks Türil ja Imaveres.“
Sotsiaaleluruumide kohandamiseks laekus kaheksa taotlust – Tallinna linnast, Narva-Jõesuu linnast, Tartu linnast (kaks hoone ehitamiseks), Rae vallast, Saku vallast, Haapsalu linnast ning kaks taotlust Tori vallast (kolme hoone rekonstrueerimiseks).
Taotlusi sai KredExile esitada 15. augustini. Toetusel on kaks eesmärki: tagada mobiilsetele töötajatele senisest parem üüriruumide kättesaadavus ja soodustada täiendavate sotsiaaleluruumide rajamist. Kokku rahastatakse 20 hoone kohandamist – 10 sotsiaaleluruumidele ja 10 mobiilsetele töötajatele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Kohalike omavalitsuste esmatähtis ülesanne sotsiaalvaldkonnas on parandada oma piirkonna elanike iseseisvat toimetulekut ning ennetada toimetulekuraskuste süvenemist,“ ütles minister Iva. „Tunnustan kõiki neid omavalitsusi, kes kasutavad ära võimaluse pakkuda oma territooriumil elavatele abivajavatele inimestele veelgi paremaid teenuseid.“
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.