Maksu- ja Tolliameti äsjaavaldatud 2017. aasta statistikast selgub, et ametlik üüritulu kasvas aastaga 21%, deklareerijate arv kasvas aastaga koguni kolmandiku võrra. Samas näitab Kinnisvara24 analüüs, et tegelik üüriturg on kordades suurem kui deklareeritakse.
Analüüs: Eesti üürituru maht on üle 100 miljoni euro aastas
  • Foto: Pixabay
2017. aastal esitati Maksu- ja Tolliametile kokku 6679 eluruumi üüritulu deklaratsiooni, mis on 32% rohkem kui aasta varem. Deklareeritud üüritulu summa kasvas 21%, 18,05 miljoni Euroni. Keskmine üüritulu ühe deklaratsiooni kohta oli ca 2700 eurot aastas, ehk keskmiselt 225 eurot kuus. Seega on üüritulu deklareerimine kasvutrendis.
Portaal Kinnisvara24 viis läbi analüüsi, millest selgub, et Eesti üürituru tegelik maht võib olla mitu korda suurem kui ametlikult deklareeritakse.
Üürituru tegelikku suurust on võimalik hinnata mitmeti. Statistikaameti andmetel elas viimase rahvaloenduse andmetel üüripinnal 8% inimesest ehk ca 48 000 leibkonda.
Kinnisvara24 andmetel on Eesti keskmine igakuine üürisumma 420 eurot. Seega on arvestuslik üürituru suurus vähemalt 105 miljonit eurot aastas). MTA lubab deklareeritavast üüritulust maha arvata 20% üüritulu summast ehk üürileandmisega seotud kulud. Kui eeldadada, et kõik deklareerijad seda võimalust kasutavad, on Eesti üürituru suurus aastas ligikaudu 85 miljonit eurot.
“Nii nagu kõigis teistes majandusvaldkondades, valitseb ka üüriturul konkurents. Suur osa Eesti inimesi, kes korrektselt oma üüritulu deklareerivad, on seega ebavõrdses konkurentsiolukorras, kuna konkureerivad üürileandjad saavad alusetult oma vara pealt 20% rohkem tulu või saavad selle võrra odavamat üürihinda pakkuda”, kommenteeris Kinnisvara24.ee tegevjuht Paavo Heil.
Üürieluruumide arv turul
Keskmiselt on kinnisvaraportaalides igal ajahetkel avaldatud kokku ca 4400 eluruumi üürikuulutust. Kui kuulutuste kogumahust arvestada maha kattuvad kuulutused (kuulutused, mis on avaldatud lisaks Kinnisvara24.ee-le ka teistes portaalides), saame unikaalsete üürikuulutuste arvuks kogu Eesti turul, igal ajahetkel keskmiselt 2500.
Keskmine üürikuulutuse avaldamisperiood on portaali andmetel 24 päeva. Eeldusel, et see aeg on kõigis kanalites sarnane, siis avaldatakse Eestis aasta jooksul kokku ca 38 000 eluruumi üürikuulutust. Eelnevale lisanduvad veel lühiajalise üüri kuulutused, üürikuulutused, mis on avaldatud ainult sotsiaalmeedia vastavates gruppides, kohalikes ajalehtedes ja see osa turust, mida kunagi avalikult välja ei reklaamita, vaid liigub n.ö tutvusringkonnas. Kuna viimaseid ei ole võimalik väga täpselt hinnata, siis selles analüüsis seda mahtu arvesse ei võetud.
Üürikuulutus avaldatakse siis, kui korterile on vaja uut üürnikku, seetõttu tuleb turu mahu arvestamisel arvesse võtta ka keskmine üürisuhte kestus. Mõnede rahvusvaheliste uuringute järgi on see ca 24 kuud. Eestis on see periood pigem lühem. Antud analüüsis oleme arvestanud konservatiivse 9 kuuse keskmise üüriperioodiga. Eelnevast tulenevalt on Eesti üüriturul ligikaudu 28 000 üürikorterit.
Eluruumide üürituru rahaline maht 
Kinnisvara24 keskmine eluruumide üüri pakkumishind on aasta keskmisena 467 eurot. Eeldame, et tegelik keskmine tehinguhind on pakkumishinnast ca 10% madalam, ehk 420 eurot kuus. Üürikorterite puhul on tavaline, et tervet aastat ei õnnestu korterit välja üürida. Võtame üürikorteri keskmiselt tühjalt seistud ajaks kolm kuud aastas, mis on samuti üsna konservatiivne, arvestades kui kiiresti üürikorterid tavaliselt uue üürniku leiavad (24 päeva). Eelnevast tuleneb, et üürituru suurus on Eestis kokku vähemalt 28 000 x 420 x 9 = 106 miljonit eurot.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 29.05.26, 14:27
Millal jääb korteriühistu juhatus hätta? Märgid, et maja vajab professionaalset haldust
Korteriühistud on erinevad: ühes veereb elu tegusa juhatuse eestvedamisel nagu hernes, teisel on kõik ligadi-logadi: remonditööd, mis ette võetakse, kipuvad venima jääma, trepikojad on räpased, majaümbruse heakord jätab soovida ja majaelanikud nurisevad. „Kui on näha, et asju kuidagi järje peale ei saada, tasub ehk kaaluda lepingu sõlmimist mõne haldusfirmaga,“ ütleb Ronald Tõnisson, korteriühistute haldusteenust pakkuva Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht.

Hetkel kuum

See siin on kuum teema. Välja joonistub vana ja uue katastroofiline haakumatus.
Suur lugu
  • 08.06.26, 13:04
Martin Karro: ootame arendajaid büroohoonest elamu tegemise ettepanekutega. Estonia lisamaht peatänavaga ei haaku
Pööris koidab - eluasemeturul ja linnaruumis kisub tuliseks. Miljoniruuduküsimus muutub aina päevakajalisemaks
Tallinna lähiümbruse kinnisvara uurinud ajakirjanik nimetas järgmised perspektiivikad piirkonnad
Saated
  • 09.06.26, 11:44
Tallinna lähiümbruse kinnisvara uurinud ajakirjanik nimetas järgmised perspektiivikad piirkonnad
Liveni tegevjuht Andero Laur omab kogemust Saksamaa pealinnast.
Uudised
  • 10.06.26, 13:05
Maaostulainel Liveni juht paneb Tallinna ja Berliini planeeringute menetlemise kõrvuti
Laur avaldab, milleks Liven raha kaasas. Tallinna planeeringute menetlemine sai temalt analüütilise hinnangu + osutab ta ka ühele olukorra juurpõhjusele
Mõlema hoone paigutust ja lahendust, arvestades miljööd, keskkonda ja vasakul paikneva kuulsa Pärnu rannahotelli (arhitektid Olev Siinmaa, Anton Soans, Nikolai Kusmin, 1935-1937) eraldatust puudesaluga, võib pidada õnnestunuks.
Uudised
  • 12.06.26, 10:23
Galerii: Merko pani pelletiärimeeste sündmuskeskusele nurgakivi
Kompleks kerkib Pärnu legendaarse rannahotelli kõrvale.
Galerii: Metro pani püsti Eesti kõrgeima eluarenduse tipupeo, taamal uhked vaated
Uudised
  • 11.06.26, 12:24
Galerii: Metro pani püsti Eesti kõrgeima eluarenduse tipupeo, taamal uhked vaated
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid!
Siin on 7 korrust ja üüripinda 16 000 ruutmeetrit.
Uudised
  • 11.06.26, 06:30
Galerii: LHV sai Marati Maja renoveerimise 40 miljoniga valmis
Elamuehitustandreil käib töö ja vile koos. Ehitajail kurtmiseks põhjust ei ole.
Analüüsid
  • 05.06.26, 06:30
Nuta või naera - uue korteri ostja muutub järjest vanemaks. Miks küll? Olukorra anatoomia ja 7 tegurit
Eduvõtmed on olemas, haara kinni! Lisaks: millised pealinna arendajad müüsid mais kõige enam uusi kortereid?
“Meie praktikas tuleb seda päris sageli ette, et ühistu juhatus pöördub meie poole, loeb üles kõik maja murekohad ja tunnistab, et neil napib kõigega tegelemiseks aega, nii mõneski asjas aga ka teadmisi,“ tõdeb Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht Ronald Tõnisson.
  • ST
Sisuturundus
  • 29.05.26, 14:27
Millal jääb korteriühistu juhatus hätta? Märgid, et maja vajab professionaalset haldust

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele