Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Galerii: vaata fotosid konvererentsilt Workplace happiness
Eelmisel nädalal toimus Ülemiste CIty`s Öpiku konverentsikeskuses Kinnisvarauudiste ja projekteerimisettevõtte Esplan koostöös korraldatud konverents Workplace happiness: õnnelike töökohtade kujundamise kunst, mida kuulama kogunes ligi sada inimest.
Konverentsil esinejad jagasid teadmisi teemal, millest Eestis on senini väga vähe räägitud: workplace happiness kontseptsioonist ehk inimkesksete ja töötajasõbralike büroode kavandamisest.
Konverentsil olid jutuks töökohtade kujundamise uuemad suunad mujal maailmas, isiksusele vastavate töökohtade loomine, heade ja halbade büroode näited praktikast, büroode kavandamine läbi töötaja tegevuste analüüsi, hea sisekliima olulisus töökohal, akustika kui töövõime tõstja või pärssija ja uusim büroohooneid puudutav sertifikaat, mis võtab arvesse eelkõige töötaja rahulolu ja palju muud.
Pea kõik konverentsil esinenud rõhutasid oma ettekannetes, et tulemusliku töö huvides on äärmiselt oluline arvestada töötajate heaolu ja individuaalsete vajadustega ning hästi kavandatud büroo peab kaasaegseid töötegemise meetodeid maksimaalselt toetama.
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.