22 ruutmeetri suuruse saunaruumi ehituseks kulus kolm tonni Läänemere kallaste merevaiku. Luksusliku sauna seinad, laed ja istmed on üleni kaetud merevaiguga.
Merevaigusaun, mille nimeks sai „Päike“ (leedu keeles (“Saulės“), asub Lääne-Leedu puhke- ja tervisekeskuses Atostogu Parkas.
Ehitus võttis aega pea terve aasta, sellele eelnes uurimistöö, kuidas merevaiku ehk teisisõnu „Leedu kulda“ inimese tervise heaks kõige tõhusamalt rakendada. "Meie kõige olulisem eesmärk oli merevaigu õige kasutamine. Konsulteerisime teadlastega, et selgeks teha merevaigu, kuumuse ja infrapunakiirguse koosmõju ja kuidas seda kasutada inimese tervise tugevdamiseks,“ ütleb sauna rajanud keskuse direktor Ričardas Jovaiša. Teine eesmärk oli saavutada esteetiline nauding, et merevaigu soe ja särav valgus annaks külastajatele hea emotsiooni.
Kümneid miljoneid aastaid tagasi moodustatud okaspuude kivistunud vaik annab kasulikku suktsiinhapet ehk merevaikhapet. Vähesel määral suudab inimese organism seda ise toota, kuid just suure füüsilise ja ka psüühilise koormuse puhul ammenduvad varud kiiresti ning tagajärjeks on immuunsüsteemi nõrgenemine, väsimus ja apaatia.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Merevaikhappe omandamine organismi on võimalik nii otseselt kokkupuutel, näiteks merevaigumassaaži abil kui ka sisse hingates. Sauna rajamisel nõustamist pakkunud Saksamaa Hamburgi ülikooli teadlased kinnitasid, et kõnealune aine parandab enesetunnet ja avaldab positiivset mõju ainevahetusele.
Sauna infrapunakiirte mõjul omandavad soojust nii interjööris kasutatud merevaik kui inimese keha. Samal ajal kui puhkaja lõõgastub ja naudib saunakuumust, vallanduvad merevaigust kasulikud lenduvad ained.
Meeldiva vaigulõhna ja mõnusa soojuse saatel jõuab merevaigu jõud läbi saunalise naha ja hingamiselundite tema organismi, parandab seal vereringet ning ainevahetust ja annab energiat.
Seotud lood
Korteriühistud on erinevad: ühes veereb elu tegusa juhatuse eestvedamisel nagu hernes, teisel on kõik ligadi-logadi: remonditööd, mis ette võetakse, kipuvad venima jääma, trepikojad on räpased, majaümbruse heakord jätab soovida ja majaelanikud nurisevad. „Kui on näha, et asju kuidagi järje peale ei saada, tasub ehk kaaluda lepingu sõlmimist mõne haldusfirmaga,“ ütleb Ronald Tõnisson, korteriühistute haldusteenust pakkuva Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht.