Eesti majandus kasvas kolmandas kvartalis kiiresti, kuid peamiselt oli see ehitussektori kõrge aktiivsuse tagajärg, kirjutab oma nädalakommentaaris SEB analüütik Mihkel Nestor.
Äsja avaldatud statistika sisemajanduse kogutoodangu kohta selle aasta kolmandas kvartalis näitab, et majanduskasv aasta esimese poolega võrreldes hoogustus, tõustes 4,2%ni. Vaadates sektoreid, mis majanduskasvu enim panustasid, on pilt jäänud varasemaga võrreldes aga üsna sarnaseks. Nimelt tuli kolmandik III kvartali majanduskasvust otseselt ehitussektorist.
Kui lisada sellele teised seotud valdkonnad, nagu näiteks kinnisvara-alane tegevus ja arhitektuuri- ning inseneribürood, võib ehitusturu mõjuga selgitada üle poole kogu SKP tõusust. Võrdluseks – 2007. aastal oli ehitussektori osatähtsus majanduskasvus vaid 10%. Seega, kui eelmise buumi harjal kandis majanduskasvu ettevõtlussektor laiemalt, siis praegused ilusad numbrid on suuresti just ehitussektori teene. Kolme kvartali kokkuvõttes on Eesti SKP suurenenud 3,8% ja ehituse osa selles on 31%.
Omaette küsimus on, kuidas ehituse kiiresse kasvu suhtuda. Selleaastased ehitusmahud on kõrgemad isegi eelmise buumi ajast. Samas on praegune olukord kinnisvaraturul stabiilsem ja paremini põhjendatav kui 2007. aastal. Uute eluasemete soetamine olnud aktiivne eelkõige demograafilistel põhjustel – oma esimest kodu ostab vahetult enne Eesti taasiseseisvumist sündinud arvukas põlvkond.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Täiendavalt toetab kinnisvaraturgu väga soodne olukord tööturul ja madalad intressimäärad. Vaadates kinnisvarahindasid, on nende tõus käinud käsikäes palgakasvuga ja seetõttu ei saa rääkida hinnamulli tekkest. Võrreldes omaaegse ajaga on turul kindlasti vähem ka spekulatiivset käitumist. Kuid samal demograafilisel põhjusel on peagi oodata eluasemeehituse tugevat langust, mis võib ehitussektori panuse majanduskasvus negatiivseks pöörata.
Majanduskasvu enim mõjutanud tegevusalad ja nende panus SKP kasvus, %.
Seotud lood
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Hetkel kuum
Ärilinnaku rekonstrueeritava M-hoone arhitektuurse lahenduse autorid on Kadarik Tüür Arhitektid ja Salto Arhitektid koostöös VÄLI Arhitektidega