Majanduskasv püsib kiire tänu ehitusele

Äsja avaldatud statistika sisemajanduse kogutoodangu kohta selle aasta kolmandas kvartalis näitab, et majanduskasv aasta esimese poolega võrreldes hoogustus, tõustes 4,2%ni. Vaadates sektoreid, mis majanduskasvu enim panustasid, on pilt jäänud varasemaga võrreldes aga üsna sarnaseks. Nimelt tuli kolmandik III kvartali majanduskasvust otseselt ehitussektorist.

Kui lisada sellele teised seotud valdkonnad, nagu näiteks kinnisvara-alane tegevus ja arhitektuuri- ning inseneribürood, võib ehitusturu mõjuga selgitada üle poole kogu SKP tõusust. Võrdluseks – 2007. aastal oli ehitussektori osatähtsus majanduskasvus vaid 10%. Seega, kui eelmise buumi harjal kandis majanduskasvu ettevõtlussektor laiemalt, siis praegused ilusad numbrid on suuresti just ehitussektori teene. Kolme kvartali kokkuvõttes on Eesti SKP suurenenud 3,8% ja ehituse osa selles on 31%.

Omaette küsimus on, kuidas ehituse kiiresse kasvu suhtuda. Selleaastased ehitusmahud on kõrgemad isegi eelmise buumi ajast. Samas on praegune olukord kinnisvaraturul stabiilsem ja paremini põhjendatav kui 2007. aastal. Uute eluasemete soetamine olnud aktiivne eelkõige demograafilistel põhjustel – oma esimest kodu ostab vahetult enne Eesti taasiseseisvumist sündinud arvukas põlvkond.

Täiendavalt toetab kinnisvaraturgu väga soodne olukord tööturul ja madalad intressimäärad. Vaadates kinnisvarahindasid, on nende tõus käinud käsikäes palgakasvuga ja seetõttu ei saa rääkida hinnamulli tekkest. Võrreldes omaaegse ajaga on turul kindlasti vähem ka spekulatiivset käitumist. Kuid samal demograafilisel põhjusel on peagi oodata eluasemeehituse tugevat langust, mis võib ehitussektori panuse majanduskasvus negatiivseks pöörata.

Majanduskasvu enim mõjutanud tegevusalad ja nende panus SKP kasvus, %.