Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eluasemelaenu lisatagatise nõue on õigustühine
Eesti pangad jätavad kodulaenulepingutes endale õiguse lisatagatiste nõudmiseks ja nende mittesaamisel laenulepingu ülesütlemiseks juhul, kui olemasoleva tagatisvara turuväärtus väheneb. Eksperdi hinnangul on see ebaseaduslik, kui turuväärtus langeb majanduslanguse tõttu.
Anonüümseks jääda soovinud eluasemelaenu võtjat ehmatas avastus, et mitu panka lisab lepingute tüüptingimustesse sätte, mis annab pankadele õiguse teatud olukordades nõuda lisatagatist või öelda lausa leping üles, isegi kui kliendil pole laenu maksmisel mingisuguseid probleeme olnud. Kliendil tekkis hirm, et panga nõue tähendab, et kui laenu tagatiseks seatava vara väärtus majanduslanguse ajal väheneb, võib laenuvõtjalt nõuda lisatagatisi, olgugi et majanduslanguse korral ei oleks kinnisvara väärtuse vähenemine kuidagigi laenuvõtja enda teha. Palvest sellised tingimused lepingus muuta või välja võtta pank aga keeldus.
Tegelikult reguleerib olukorda asjaõigusseadus ja kõikidel kodulaenu võtjatel tasub meeles pidada, et üldise turuolukorra tõttu vähenenud vara väärtuse korral ei ole pankadel õigus lisatagatist nõuda. Paraku ei täpsusta pangad oma lepingu tingimustes, et nõuet üldise turuolukorra tõttu rakendada ei saa, kuigi selguse mõttes ja klientide turvatunde suurendamiseks võiksid nad seda teha.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.