Autor: Kristi Kool • 29. jaanuar 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kinnisvaramaaklerid puutuvad oma töös igapäevaselt kokku teemaga, kui inimene soovib oma kinnisvara müüma hakata ja tema korteril või maja juurde- või ümberehitusel ei ole kasutusluba või Ehitisregistris olevad andmed ei klapi tegelikkusega. Sellise üllatuse osaliseks saavad sagedamini need, kes ostnud kinnisvara aastaid tagasi. Haug toob näiteks ühe ridaelamuboksi, mille müügiga ta hiljuti kokku puutus. „Maja oli ehitatud eelmisel sajandil, Ehitisregistris oli korteri kohta märge „pooleliolev“. Selleks, et taoline elupind saaks kasutusloa, tuleb korda ajada mitmed teised dokumendid. Antud juhul puudus korstnapühkija akt, elektriaudit. Tegemata oli ka geodeetiline mõõdistus.“

Maakler lisab, et ekspertide juurde on praegusel ajal pikad järjekorrad ja tehing võib venida mitu kuud. Kõnealuse ridaelamuboksi puhul tuli pank lõpuks ostjale vastu ja soostus andma laenu tingimusel, et uus omanik etteantud tähtajaks dokumentatsiooni korda ajab ja hoonele kasutusloa taotleb. Müüja tuli omalt poolt alla kinnisvara hinnas.

„Inimesed ei mõtle oma kinnisvara dokumentidele tihti enne kui tuleb hakata müüma. Siis tuleb üllatusena, et tänapäeval kasutusloata kodu ostmiseks pank laenu anda ei taha. Pole üldse haruldane, et kasutusloa puudumise avastab maakler,“ kinnitab kinnisvaraekspert.

Kasutusloa puudumine on tihedalt seotud teiste hoonet puudutavate dokumentidega. „Kui muud paberid pole korras, pole korras ka kasutusluba,“ selgitab Haug. Tema sõnul on üheks peamiseks probleemiks tuleohutusnõuete eiramine. „Näiteks pannakse kamina ümber kergestisüttiv materjal, kasutatakse kütteruumi seinte ja lagede viimistlusel tuleohtlikke materjale või isoleeritakse korsten vale villaga,“ loetleb maakler vaid mõned ohud. „Need on eelkõige eramajade, eelkõige jälle vanemate eramajade kitsaskohad."

Samuti, kui kinnisvaral puudub kasutusluba, on suureks riskiks kindlustusjuhtumid. "Kui juhtub õnnetus ja hoonel puudub kasutusluba, võib kindlustusettevõte keelduda kulude kompenseerimisest," kinnitab Haug.

Seda, kas dokumendid on korras, saab igaüks ise kontrollida, minnes www.ehr.ee lehele ja sisestades oma aadressi. Koondvaate alt avanevad ehitise üldandmed, ning rida: viimati esitatud ehitusalane dokument. Kui seal on kirjas midagi muud kui kasutusluba, tasub asja edasi uurida.

PANE TÄHELE!

4. veebruaril 2019 toimub Äripäeva veebiseminar “Mida teha, kui kinnisvaral on dokumentatsioon korrast ära?”

Seminari viivad läbi maakler Gözell Haug ja kutseline nooremhindaja ja endine Pärnu Linnavalitsuse ehitusametnik Eda Erissaar

Registreeru veebiseminarile SIIN