Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ärikinnisvara Haldus-, hooldus- ja puhastusteenuseid pakkuv DONE Haldus võttis objektide jälgimiseks kasutusele unikaalse videovalvesüsteemi, tänu millele saavad kinnisvarahaldurid hoida objektidel senisest oluliselt tõhusamalt silma peal ning reageerida objektil toimunud sündmustele operatiivsemalt.
Objektidel toimuvat uurivad Done Halduse juht Janek Hintsov ja personalijuht Inna Nikander
Foto: Done Haldus
„Kui seni on videovalvet kasutatud turvakaalutlustel, siis meie astusime sammu edasi ning kasutame oma hallatavatel objektidel 1-2 sisemist ning 3-4 välimist kaamerat, mis annavad suurele videoseinale edasi pilte reaalajas toimuvast. See annab halduritele kiire ja objektiivse ülevaate ning nad saavad oma töid paremini planeerida, tehes esmase puhastusteenuse kvaliteedi hinnangu saab teha kaameratest,” selgitab DONE Halduse juht Janek Hintsov.
Ta lisab, et uus süsteem annab halduritele võimaluse senisest kiiremini reageerida objektil toimunud sündmustele, olgu selleks siis vajadus ootamatuks koristamiseks või näiteks avarii. „Meie halduritel on mugav võimalus objektidel sisuliselt koguaeg silma peal hoida ning kliendid hindavad muidugi objektide korrashoidmise kvaliteedi tõusu.”
DONE Haldus on varemgi innovaatilisusega silma paistnud, pakkudes muuhulgas halduse kõrval unikaalseid lisateenuseid nagu haldusaudit, ühishanked hoone haldajaga ja Haldusnupu teenus.
Artikkel jätkub pärast reklaami
DONE Haldus tegeleb ainult äripindadega, olles need jaganud põhimõtteliselt kolmeks: kaubanduspinnad, äri- ja büroohooned ning lao- ja logistikakeskused. Ettevõtte hallatavate objektide hulka kuuluvad näiteks Mustika, Magistrali ja T1 kaubanduskeskused, Arsenali Kaubanduskeskus, Stroomi Kaubanduskeskus, Jaamamõisa ja Veeriku Selveris.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.