Omafinantseeringu võimalusi uuri ka arendajalt

Näitena tõi Rääk välja Veskimöldre uusarenduspiirkonna, kuhu krunti valides saab kodusoovija teha sissemakse vaid nõutava omafinantseeringu osas, mis tavapäraselt on 15%. „Ülejäänud 85% tasutakse, kui maja on valmis, see on hinnatud ja pangalaen avanenud. Vahepealse ehitusaegse finantseerimise võtab arendaja enda kanda,“ sõnas ta.

Veskimöldre piirkonda arendava Brave Capitali juhatuse liige Veljo Kuusk selgitas, et sageli on uue elukoha ostjate finantsvõimekus küll piisav, kuid ajaraam, milles muutust ellu viia, jääb tarbijale kitsaks ning seetõttu saavad aidata just arendajad. „Uut kodu sooviv inimene valib endale maja ning krundi välja, tema olemasolevale kodule tehakse pakkumine ning sissemakse järel võib rahulikult vanas kodus edasi elada, kuni uus maja on lõplikult valmis,“ sõnas Kuusk. Ta lisas, et samal ajal saab arendaja aidata vana elukohta ka müüa ning kogemus ütleb, et tehing saab enamasti realiseeritud uue elupaiga üleandmise tähtajaks.

Kristel Rääk rõhutas, et kodu soetamisel tuleks kindlasti mõelda ka muudele väljaminekutele, mis uue kodu soetamisega päevakorda võivad kerkida. „Suur kulu lisaks maja ehitamisele võib olla uus mööbel – köök, garderoobid, elutoa mööbel. Alati ju kõike vanast kodust kaasa ei võeta,“ arutles Rääk.

Ka kommunaalkulude suurusjärk tuleks tema hinnangul korralikult läbi analüüsida. „Kui seni on elatud vanemas korteris, võivad uues kodus elektri-, vee- ja küttehinnad kohati väiksemadki tulla, aga uurida tasuks igal juhul,“ ütleb Rääk.

Ja loomulikult, enne kui ostuga üldse edasi minna, peab tulevase kodukoha oma silmadega üle vaatama ja uurima ka ehitaja usaldusväärsust. „Kontrollima peab ehitusregistris olevaid dokumente ja lubasid. Üldjuhul kasutusloaga läheb aega, seetõttu seda tavaliselt uut eluaset üle võttes veel ei ole ja see peab kindlasti jääma müüja kohustuseks hankida,“ andis Rääk nõu.