Jaga lugu:

Omafinantseeringu võimalusi uuri ka arendajalt

Kodu ostmisel või ehitamisel kodulaenuga on tavapärane, et omafinantseering peab olema vähemalt 15% korteri ostuhinnast. Maja puhul võib see ulatuda koguni 50%-ni koguhinnast. Ekspertide sõnul aitavad kinnisvaraarendajad täna leida võimalusi, kuidas vajaminev raha leida.

Veljo Kuusk kinnitab, et finantsküsimusi tasub arendajaga arutada  Foto: Andres Haabu

Nordic Brokers müügikonsultant Kristel Rääk sõnas, et kui täna minna panka sooviga leida rahastamisvõimalust majale, saab seda krundile keskmiselt 50% ulatuses ja pärast majakarbi valmimist üldjuhul 80% ulatuses. Ta rõhutas, et lisaks peab kõiki vaheetappe assisteerima ka kinnisvarahindaja, mis tõstab koduostja kulutusi veelgi.

Osturaha leidmiseks realiseerivad inimesed tihti olemasoleva kodu, andes selle pangale lisatagatiseks, et uue maja ehitust finantseerida, ja alles pärast uude majja kolimist müüvad vana kodu. „See on aga kokkuvõttes päris kallis, sest kaasnevad täiendavad kulud – kinnisvarahindamised, hüpoteegi- ja notaritasud,“ ütles Rääk.

Müügikonsultandi sõnul on kinnisvaraarendajad täna pakkumas alternatiivseid lahendusi, kuidas kodu ostuks puuduolev summa leida ning valikuvõimalusi peab julgelt küsima. „Inimesed püüavad rahastamise teemasid vältida, aga mõistlik on oma olukord ära rääkida, sest siis saab müüja võimaluse kaasa mõelda ja omalt poolt aidata,“ julgustas Rääk.

Näitena tõi Rääk välja Veskimöldre uusarenduspiirkonna, kuhu krunti valides saab kodusoovija teha sissemakse vaid nõutava omafinantseeringu osas, mis tavapäraselt on 15%. „Ülejäänud 85% tasutakse, kui maja on valmis, see on hinnatud ja pangalaen avanenud. Vahepealse ehitusaegse finantseerimise võtab arendaja enda kanda,“ sõnas ta.

Veskimöldre piirkonda arendava Brave Capitali juhatuse liige Veljo Kuusk selgitas, et sageli on uue elukoha ostjate finantsvõimekus küll piisav, kuid ajaraam, milles muutust ellu viia, jääb tarbijale kitsaks ning seetõttu saavad aidata just arendajad. „Uut kodu sooviv inimene valib endale maja ning krundi välja, tema olemasolevale kodule tehakse pakkumine ning sissemakse järel võib rahulikult vanas kodus edasi elada, kuni uus maja on lõplikult valmis,“ sõnas Kuusk. Ta lisas, et samal ajal saab arendaja aidata vana elukohta ka müüa ning kogemus ütleb, et tehing saab enamasti realiseeritud uue elupaiga üleandmise tähtajaks.

Ka lisakulutused tuleb läbi mõelda

Kristel Rääk rõhutas, et kodu soetamisel tuleks kindlasti mõelda ka muudele väljaminekutele, mis uue kodu soetamisega päevakorda võivad kerkida. „Suur kulu lisaks maja ehitamisele võib olla uus mööbel – köök, garderoobid, elutoa mööbel. Alati ju kõike vanast kodust kaasa ei võeta,“ arutles Rääk.

Ka kommunaalkulude suurusjärk tuleks tema hinnangul korralikult läbi analüüsida. „Kui seni on elatud vanemas korteris, võivad uues kodus elektri-, vee- ja küttehinnad kohati väiksemadki tulla, aga uurida tasuks igal juhul,“ ütleb Rääk.

Ja loomulikult, enne kui ostuga üldse edasi minna, peab tulevase kodukoha oma silmadega üle vaatama ja uurima ka ehitaja usaldusväärsust. „Kontrollima peab ehitusregistris olevaid dokumente ja lubasid. Üldjuhul kasutusloaga läheb aega, seetõttu seda tavaliselt uut eluaset üle võttes veel ei ole ja see peab kindlasti jääma müüja kohustuseks hankida,“ andis Rääk nõu.

Jaga lugu:
KINNISVARA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad kinnisvarauudised igal nädalal enda postkasti.

Kinnisvara.ee toetajad:

Eva Kiisler
Eva KiislerEhitusväljaannete juhtTel: 56 600 050eva.kiisler@aripaev.ee
Sandra Malvik
Sandra MalvikEhituse ja kinnisvara konverentside korraldajaTel: 58 552 554sandra.malvik@aripaev.ee
Kristi Kool
Kristi KoolKinnisvarauudised.ee toimetajaTel: 53 003 098kristi.kool@aripaev.ee
Rivo Habakuk
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 56 861 806rivo.habakuk@aripaev.ee