Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuula: mida ootab kinnisvarasektor poliitikutelt
„Kinnisvaratunni“ saates kaardistame seekord ärikinnisvara üürileandja TOP 5 viga, saate teises pooles kuuleb, mida ootab kinnisvarasektor poliitikutelt ja uuelt valitsuselt.
Uus Maa Kinnisvarabüroo juhatuse liige Mika Sucksdorff ja ärikonsultant Eduard Sorokin
Foto: Kinnisvarauudised
„Kinnisvaratunni“ saate esimese teemana kaardistasid stuudios viibinud Uus Maa Kinnisvarabüroo juhatuse liige Mika Sucksdorff ja ärikonsultant Eduard Sorokin üürileandjate peamised möödapanekud. Sorokini sõnul on vead laias laastus üldised ja puudutavad nii A- kui B-klassi pindade omanikke.
Sucksdorff lisas, et neid kipuvad tegema ka Soome kinnisvaraturul ja mujalgi maailmas tegutsevad üürileandjad.
Üürileandja TOP 5 viga on:
Artikkel jätkub pärast reklaami
* Reageerimiskiirus – üürileandja ei taga üürnikele kiiret infovahetust, probleemide lahendamist, lepingute sõlmimist
* Olukorra vale hindamine – üürileandja hindab valesti oma vara väärtust, üürituru konkurentsi ja vara likviidsust
* Projekteerimisvead – omanik ei ole taganud oma pinnal valmidust erineva profiiliga äritegevuseks
* Paindumatus – üürileandja ei soovi teha üürniku jaoks lisakulusid
* Uudsete tehniliste lahenduste puudumine - näiteks elektriautode laadimiskohad
Pikemalt saab kuulata juba saatest.
Saate teises pooles tuleb juttu kinnisvarasektori ootustest poliitikutele. Valimiste eel kutsus Uus Maa Kinnisvarabüroo erinevate erakondade esindajad külla, et uurida, millised on nende seisukohad näiteks kinnisvaramaksu, Rail Balticu ja teiste suurte infrastruktuuride ning üürimajade osas. Muu hulgas pidid kõik poliitikud vastama küsimusele: Milline on viimase aja suurim kinnisvaraämber Eestis?“
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.