Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Nordeconi tütarfirma ehitab Stockholmi 5 kortermaja ja ühe paarismaja
Nordeconi tütarfirma SweNCN sõlmis lepingu Rootsi kinnisvaraarendajaga Aros Bostad Stockholmi Bromma linnaossa viie kortermaja ja ühe paarismaja ehituseks. Kokku 51 korteriga arendus kannab nime Nockebyn. Lepingu maksumus on 11,7 miljonit eurot, hinnale lisandub käibemaks.
„Oleme Rootsis, Stockhomis või Stockholmi lähedal keskendunud ehituse peatöövõtule ning Rootsis tegutsetud pea nelja aasta jooksul ehitanud valmis kolm kortermaja ning praegu on käimas veel ühe ehitus,“ sõnas Nordecon ASi juhatuse liige Priit Luman. „Rootsi ehitusturg on Eestiga võrreldes oluliselt suurem ja võimaluste rohkem, aga seda iseloomustavad ka väga pikad traditsioonid. Selleks, et meid usaldataks, pingutame väga ning Rootsi kogemused on kogu kontsernile väärtuslikud.“
Tegu on Stockholmis Bromma linnaosas asuvate viie kortermaja ja ühe paarismajaga kokku 51 korterit. Hoonete arhitektiks on Rootsi arhitektuuribüroo DinellJohansson ning arendajaks Aros Bostad. Hooned on 1-5 toaliste korteritega avarate rõdudega ning hoonetekompleksis asub ka hobi ja rattaruum. Kahe hoone all on maaalune parkla. Hoonete eripäraks on tellisfassaadid, mis sobivad hästi kokku ümbritseva piirkonnaga.
Ehitustööd algavad 2019. teises kvartalis ning esimesed elanikud võivad sisse kolida 2020. aasta alguses.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Bromma on Stockholmi linnaosa umbes 60 000 elanikuga. Bromma on rahulik, kauni looduse ja ilusa arhitektuuriga linnaosa, mida ühendab Stockholmi kesklinnaga tihe rongiliiklus.
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.