Talsinki tunnel kergitaks kinnisvarahindu mitu korda

1Partner Kinnivara juht Martin Vahter võrdles tunneli rajamist reisiga Marsile.Baltic Horizoni kinnisvarafondi juht Tarmo Karotam Vahteri skepsist ei jaga. "Tallinna–Helsingi tunnel on teema, millest räägime investoritega üsna sagedasti. Kuigi see on väga pikaajaline lugu, teeme oma investeerimisplaane pikaajaliselt või pikaajalisemalt veelgi," ütles Karotam.

Pane tähele!

Tarmo Karotam räägib konverentsil Ärikinnisvarasse Investeerimine 2019 teemal, kuidas investorid peaksid praeguses turuolukorras käituma. Pane ennast kirja SIIN.

Sestap on Karotam kindel, et kinnisvarahinnad kasvavad kaks kuni kolm korda. "See saab olema pikaajaline protsess ja midagi ei toimu üleöö," kinnitas Karotam. Tema sõnul on Põhjamaade piirkonnas kõige parem näide Oresundi väinale rajatud sild, mis ühendab Kopenhaagenit ja Malmöt.

"Sild on Malmö piirkonda kõvasti kaasa aidanud, mistõttu pole seal ainult korterite hinnad tõusnud, vaid ka piirkonnas asuvad suvilad ja kogu muu kinnisvara," selgitas Karotam. "Seal on toimunud rikkuse ülekallutamine teisele poole vett ja see saab kindlasti Tallinna puhul toimuma," oli ta kindel.

Karotame hinnangul on parimas olukorras praegused kinnisvaraomanikud. "Samas pole kindel, kuidas see võib mõjutada tavalise kohaliku kinnisvara ostja käekäiku, kuid nagu ma ütlesin, võib eeldada, et jõukust saabub Eestisse rohkem," arutles Karotam.

Mis on Tallinna–Helsingi tunnel?

Peter Vesterbacka alustas Tallinna–Helsingi tunneli planeerimist 2016. aastal, kui lõi ettevõtte Finest Bay Area Development. Vesterbacka projekti kohaselt kaevatakse Soome lahe põhja raudteetunnel, mis ühendab tulevikus Soome raudteevõrku Rail Balticu trassiga. Samuti ehitatakse seoses tunneliga Soome poolele tehissaar, kuhu tulevad nii kontori-, kaubandus- kui ka elamupinnad.

Praeguseks pole välja pakutud kindlat trassi, mistõttu pole teada ka tunneli pikkust ega paiknemist Soome lahes. Samas on Hiina investeerimisfond Touchstone Capital Partners Group teatanud kavatsusest rahastada tunneli rajamist 15 miljardi euroga. Investeeringust kolmandik oleks fondi omaosalus projektis ja kaks kolmandikku Vesterbacka ettevõttele antav laen.

Soomlased annavad tuld

Karotame arvates on Talsinki tunneli rajamine muutunud tõsiseks teemaks veidralt kiiresti. "Pigem on Eesti survet vähe sellel teemal ja pigem vaadatakse pealt, kuidas soomlased annavad niimoodi piitsa, et täiesti uskumatu, kui tõsiselt seda seal võetakse," märkis Karotam.

Tema sõnul võidaksid Tallinna südalinna kontori- ja kaubanduspindade pidajad. "Kui soomlased hakkavad siin tööl käima, siis tõenäoliselt ei taha nad käia Mustamäel, vaid jäävad ikkagi kesklinna ja sadama piirkonda. Seega on suurimas võidus praegu kesklinna arendajad nagu näiteks Porto Franco, mis saab olema põhikeskus koos Rottermani kvartali ja vanalinnaga," ütles Karotam.

Sellegipoolest hoiatas ta, et tunneliootus võib muuta spekulandid aktiivseks, kes proovivad hindasid hakata varakult upitama. Teisalt massilist mulli puhumist Eesti kinnisvaraturul Karotam siiski ei prognoosi. "Lõppude lõpuks on tunneli ehitus nii kaugel veel ja pole kindel, kuhu ning kas see üldse tuleb. Sellises olukorras ei taha keegi veel oma raha lõplikult kinni panna," nentis Karotam.

Loe pikemalt Äripäevast.