Autor: kinnisvarauudised.ee • 2. aprill 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

12-meetri kõrguse laega büroo Lutheri tehases

20. sajandi alguses projekteerisid tsaari Venemaa tipparhitektid Vassiljev ja Bubõr Veerenni asumisse Baltimaade ühe kaasaegseima tööstushoone – Lutheri Masinasaali. Sajand hiljem kavandasid Eesti tipparhitektid Hanno Grossschmidt ja Tomomi Hayashi sellesse uue asjastu büroohoone, kus täna tegutseb Äripäeva kontor.

Võimas, samas elegantne betoonkonstruktsioon (kõrgus ca 17,5 m) ühes suurte külgseintes asuvate akende (ca 4 m x 2,5 m) ja kogu hoone kesklöövi katva klaasist katuselaternaga oli luksus, mida tollastes tööstushoonetes ei kohanud - ega kohta liiga tihti ka tänastes kontorites.

Põhjala tehas uue elu alguses

Ligi kolmveerand sajandit oli Koplis edukas kummitoodete tehas Põhjala, mis konkureeris edukalt ka lääne turul. 1937. aastal kolis see sajandi alguses ehitatud Bekkeri tehase ruumidesse, mis paarkümmend aastat tühjalt olid seisnud, nimelt laevaehituse töökoja ja sepikoja hoonetesse. Nõukogude ajal pidi aga Põhjala oma tootmise ümber kohandama ja uueks eesmärgiks sai kvantiteet, mitte kvaliteet. 1970. aastate lõpus oli tehases tööl üle 700 inimese. Nüüd on Põhjala taevas aga uus päike.

Uue kontseptsiooniga Põhjala tehase territooriumil toimus esimene sündmus 2018. aasta suvel: menukas lavastus “Olmeulmad 2”.

Plaan on luua Kopli endisesse tööstuskvartalisse 15 000 m² lahedaid elu- ja äripindu.

Ülemiste City - 360 kraadi vaade Tallinnale

897. aasta 25. oktoobril kinnitas Venemaa viimane keiser Nikolai II oma residentsis Tsarskoje Selos uue ettevõtte – aktsiaselts Dvigatel põhikirja. Tehas käivitus 1899. aasta 9. mail, selle põhitegevuseks oli planeeritud raudtee teenindamine, eelkõige vagunite tootmine ja vedurite hooldamine ning remontimine. 1944. aastal õhkisid Saksa väed suure osa tehasest. Aasta hiljem otsustas ENSV Plaanikomitee tehas taastada. Tehas hakkas jälle kasvama, kuigi osa selle territooriumist oli läinud lennuvälja ja elamubarakkide alla.

Tänaseks on kunagine tehas läbi teinud totaalse muutumise - sinna on rajatud 1/6 Tallinna modernsest büroomahust. Sinna on võimalik ehitada 700 000 ruutmeerit pinda, iga päev tegutseb linnakus 400 ettevõtet 10 000 töötajaga. Ülemiste visioon on kasvada aastaks 2025 moodsaks linnaosaks, kus õpib, elab ja töötab 20 tuhat inimeste linnakus.

Noblessner - moodne sadamalinnak

I maailmasõja eel loodud Noblessneri allveelaevatehasest on tänaseks kujunenud mitmekihiline kant, kus esmakordselt pärast Nõukogude perioodi on ehitatud elamud päris mere piirile.

Arhitektuuribüroo PLUSS loodud Noblessneri laevatehase väliala on uus võimalus osa saada Tallinna mereäärsest elust - lisaks jalutamisele saab seal nautida head toitu ja vaatemänge ning mitmekesist arhitektuuri. Peale uute hoonete ning hoolikalt lahendatud avaliku ruumi tasub tähele panna muinsuskaitse all olevat terviklikuna säilitatud paekivist tehasehooneid - laevu mahutanud tsehhe, elektrijaama, veetorni ning juugendlikke maju juhtivtöötajatele.

Noblessneri allvelaevatehase üks põnevamaid asukaid on 2011. aastal asutatud Põh-jala pruulikoda, millest kujunes kiiresti üks eesti õllekultuuri edendamise lipulaevu. Ettevõtte käsutuses on uhke paekivist kooste- ja abiremonditsehhi esimene lööv. Ruumi muudavad efektseks kõrged seinad, osaliselt klaasitud lagi ja jäljed ajaloost. Pruulikoda ilmestavad metalse sisseseadega kontrasteeruv tööstuslik robustsus ja vanad tööstusmasinad.

Septembris avab endises allveelaevatehase kompleksis uksed rahvusvaheline Kai kunstikeskus. Kunagises Laeva süsteemide tsehhis - 100-aastases muinsuskaitsealuses hoones - leiavad tööruumid vähemalt viis Eesti kunstiorganisat-siooni, avatud on tipptasemel näituseruumid ja sajakohaline auditoorium ning tegutseb rahvusvaheline residentuuriprogramm. Lisaks toimetavad maja esimesel korrusel erinevad toidustuudiod ja restoran.

Maarjamäe memoriaalansambel ja Kommunismiohvrite memoriaal

Eesti modernistliku maastikuarhitektuuri parimaks teoseks võime pidada Maarjamäe memoriaalansamblit, mille esimene järk avati 18. juulil 1975 ning mida ei lõpetatudki. Igavikulist ja mälestamist sugereerivas keskkonnas on ehitusmaterjalideks loodus – kõrge paene kallas, meri ja taevas, muruga kaetud nõlvad, hall dolomiit ning päikesesära ja tuli. Ansambli vanim osa on aastal 1960 valminud 35meetri kõrgune Jääretke (Balti laevastiku taandumisretk) obelisk, mille arhitektiks on Mart Port; pronksreljeefid tegi Lembit Tolli. Võimas on ka Jüri Palmi skulptuur, mille hiiglaslike käte vahel põles algupäraselt igavene tuli.

Uus Kommunismiohvrite memoriaal jätkab taktitundelisel ja väärikal viisil Nõukogude ajal kujundatud memoriaalansamblit. Pirita teelt algav enam kui 22 000 ohvri nimega kirjatud mustade seintega piiratud pidulik protsessiooniteekond või passioon päädib lunastusloo kohaselt taluõuest tuletatud õunapuuaia kui omamoodi eestlase paradiisiga. Omaette mälestusala on pühendatud kaadriohvitseride mälestuseks.

Vaata galeriid ja loe lähemalt Open House Tallinna kohta ürituse kodulehelt

4 pilti

Põhjala kummitehas

Foto: Open House