TOP 5 arhitektuurielamust Open House nädalavahetusel

20. sajandi alguses projekteerisid tsaari Venemaa tipparhitektid Vassiljev ja Bubõr Veerenni asumisse Baltimaade ühe kaasaegseima tööstushoone – Lutheri Masinasaali. Sajand hiljem kavandasid Eesti tipparhitektid Hanno Grossschmidt ja Tomomi Hayashi sellesse uue asjastu büroohoone, kus täna tegutseb Äripäeva kontor.

Võimas, samas elegantne betoonkonstruktsioon (kõrgus ca 17,5 m) ühes suurte külgseintes asuvate akende (ca 4 m x 2,5 m) ja kogu hoone kesklöövi katva klaasist katuselaternaga oli luksus, mida tollastes tööstushoonetes ei kohanud - ega kohta liiga tihti ka tänastes kontorites.

I maailmasõja eel loodud Noblessneri allveelaevatehasest on tänaseks kujunenud mitmekihiline kant, kus esmakordselt pärast Nõukogude perioodi on ehitatud elamud päris mere piirile.

Arhitektuuribüroo PLUSS loodud Noblessneri laevatehase väliala on uus võimalus osa saada Tallinna mereäärsest elust - lisaks jalutamisele saab seal nautida head toitu ja vaatemänge ning mitmekesist arhitektuuri. Peale uute hoonete ning hoolikalt lahendatud avaliku ruumi tasub tähele panna muinsuskaitse all olevat terviklikuna säilitatud paekivist tehasehooneid - laevu mahutanud tsehhe, elektrijaama, veetorni ning juugendlikke maju juhtivtöötajatele.

Noblessneri allvelaevatehase üks põnevamaid asukaid on 2011. aastal asutatud Põh-jala pruulikoda, millest kujunes kiiresti üks eesti õllekultuuri edendamise lipulaevu. Ettevõtte käsutuses on uhke paekivist kooste- ja abiremonditsehhi esimene lööv. Ruumi muudavad efektseks kõrged seinad, osaliselt klaasitud lagi ja jäljed ajaloost. Pruulikoda ilmestavad metalse sisseseadega kontrasteeruv tööstuslik robustsus ja vanad tööstusmasinad.

Septembris avab endises allveelaevatehase kompleksis uksed rahvusvaheline Kai kunstikeskus. Kunagises Laeva süsteemide tsehhis - 100-aastases muinsuskaitsealuses hoones - leiavad tööruumid vähemalt viis Eesti kunstiorganisat-siooni, avatud on tipptasemel näituseruumid ja sajakohaline auditoorium ning tegutseb rahvusvaheline residentuuriprogramm. Lisaks toimetavad maja esimesel korrusel erinevad toidustuudiod ja restoran.

Eesti modernistliku maastikuarhitektuuri parimaks teoseks võime pidada Maarjamäe memoriaalansamblit, mille esimene järk avati 18. juulil 1975 ning mida ei lõpetatudki. Igavikulist ja mälestamist sugereerivas keskkonnas on ehitusmaterjalideks loodus – kõrge paene kallas, meri ja taevas, muruga kaetud nõlvad, hall dolomiit ning päikesesära ja tuli. Ansambli vanim osa on aastal 1960 valminud 35meetri kõrgune Jääretke (Balti laevastiku taandumisretk) obelisk, mille arhitektiks on Mart Port; pronksreljeefid tegi Lembit Tolli. Võimas on ka Jüri Palmi skulptuur, mille hiiglaslike käte vahel põles algupäraselt igavene tuli.

Uus Kommunismiohvrite memoriaal jätkab taktitundelisel ja väärikal viisil Nõukogude ajal kujundatud memoriaalansamblit. Pirita teelt algav enam kui 22 000 ohvri nimega kirjatud mustade seintega piiratud pidulik protsessiooniteekond või passioon päädib lunastusloo kohaselt taluõuest tuletatud õunapuuaia kui omamoodi eestlase paradiisiga. Omaette mälestusala on pühendatud kaadriohvitseride mälestuseks.

Vaata galeriid ja loe lähemalt Open House Tallinna kohta ürituse kodulehelt