2019 I kvartalis sai statistikaameti andmetel Eestis kokku kasutusloa ehk valmis 1770 eluruumi kogupindalaga 162 000 m². Aastatagusega võrreldes suurenes valminud eluruumide arv 15% ja nende pindala 21%.

- Uusarendus Saku piiril
- Foto: Indrek Kingo
Eluruumide hoogne valmimine ja valmimise kasv viitavad jätkuvalt aktiivsele elamispindade turule. Elamispindade ostu-müügituru oluline indikaator tehingute arv on kasvuhoo maha võtnud või isegi mõnel pool tagasihoidlikku langusesse vajunud. Elamispindade ehitamine ja valmimine käivad aga inertsist.
Nii arvestades küll mõningat elamispindade ehituslubade väljastamise stabiliseerumist võib lähiajalt oodata endiselt kasvavat eluruumide valmimist.
Valminud keskmise eluruumi pindala on püsinud üsna samas suurusjärgus. See oli 2019 I kvartalis 91,7 m². Võrreldes pooleteise-kahe aasta taguse ajaga on valminud eluruumi keskmine pindala siiski mõnevõrra suurenenud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Keskmise valmiva eluruumi pindala suurenemise taga on asjaolu, et valminud eluruumide seas on õige pisut vähenenud korterite kui väiksemate eluruumide osakaal ja suurenenud majade, ridaelamu- ning paarismajakorterite proportsioon.
Seotud lood
Korteriühistud on erinevad: ühes veereb elu tegusa juhatuse eestvedamisel nagu hernes, teisel on kõik ligadi-logadi: remonditööd, mis ette võetakse, kipuvad venima jääma, trepikojad on räpased, majaümbruse heakord jätab soovida ja majaelanikud nurisevad. „Kui on näha, et asju kuidagi järje peale ei saada, tasub ehk kaaluda lepingu sõlmimist mõne haldusfirmaga,“ ütleb Ronald Tõnisson, korteriühistute haldusteenust pakkuva Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht.