Autor: Kristi Kool • 14. mai 2019

Endoveri tegevjuht Robert Laud rääkis, et tegemist on Endoveri kõige pikema arendusprotsessiga. „Me soetasime siia krundi koos ühe madala kahekorruselise hoonega juba 2006.aastal. Algne plaan oli palju tagasihoidlikum: renoveerida see kahekorruseline viilkatusega hoone, ehitada peale võib-olla üks korrus, teha korteriteks ja müüa maha.“

Suur osa kvartalist kuulus sel ajal aga Tallinna Farmaatsiatehasele, mis soovis tootmise Lasnamäele kolida ja vabanenud kruntidele kõrghooned ehitada. Ehkki kõrghooneid lubav detailplaneering oli lõpuks seotud pistiseskandaaliga, ei toonud see kaasa siiski planeeringu tühistamist. Endoveri tegevjuhi kinnitusel ei jäetud neile muud võimalust kui oma krundiga vabatahtlikult sellesse planeeringusse liituda.

Läks aga veel aega kuni sel ajal veel palju väiksemate arendustega tegelenud Endover sai nii küpseks, et hakata ehitama, müüma ja turundama kõrghoonet. „Oleme hoonet korduvalt ümber teinud, projekteerimistingimusi väljastanud ja nüüd on õige aeg hoonel kerkida," ütles Laud.

Probleemid tulid ülevalt ja alt

Ehituse peatöövõtja Metropoli Ehituse juhatuse liige Uku Tint lisas, et hoone valmib koostöös kogenud ja kompetentsete partneritega. „Projekteerimisega olid seotud ARS Projekt ja Pikoprojekt, mõlemal varasemast ajast kõrghoonete projekteerimise kogemus olemas.“

Üheks murekohaks saigi hoone eripära ehk kõrgus. Kerkiva maja asukoht jääb Tallinna Lennujaama lennukoridori, mistõttu tuli teha palju kooskõlastusi, lisaks tuli seda arvestada ehitustegevuse planeerides, hoone püstitamiseks kraana kõrgust reguleerides jne.

Tint tunnustas ehituse projektijuhti Veiko Sumret, kes puutus ehituse alguses kohe kokku veel ühe keerulise probleemiga. „Hoone auk tuli kaevata päris sügav ja allpool pinnases asub diktüoneema.“ Tegemist on kõva kivimiga, mille väljakaevamine nõudis eritehnoloogiat. „Veiko Sumrel oli kõvasti peamurdmist, kuidas see auk nii sügavale kaevata.“

Kõrghoonetega Kristiine

Huvi kõrghoones elamise vastu tundub olevat päris suur. Endoveri tegevjuht Robert Laud kinnitas, et 64 korterit on juba müüdud. „Ma loodan, et Tornist saab maamärk linaosa ja kogu Tallinna jaoks. Tulevikus võib siia lähedale kerkida veel teisigi kõrghooneid, sest detailplaneering selle võimaluse annab,“ ütles Laud.

Uusarendusse on planeeritud 170 2-4-toalist korterit pindalaga 36-77 ruutmeetrit. Samuti tuleb hoonesse rohkelt ühiskasutatavaid alasid, nagu näiteks vabaaja-lounge treeningala, peoruumide ja saunakompleksiga, päikeseterrassid, hoonesisene parkla ja turvaline laste mänguväljak 6. korruse terrassil.

Torni viimasele korrusele rajatakse 600-ruutmeetrine luksuskorter, mis on teadaolevalt suurim ja kalleim müügis olev korter Eestis. Kolm miljonit eurot maksva penthouse akendest avaneb 360-kraadine panoraamvaade üle kogu Tallinna. Maja valmib 2020. aasta sügisel.