Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tartu linn saab Raadil juurde 256 korterit
Mapri Ehitus ja NOBE konsortsium sõlmis kinnisvara arendaja Reterra Estate’iga ehitus- ja projekteerimislepingu Tartusse kerkiva Raadimõisa Kodu elurajooni rajamiseks.
Tartusse, Eesti Rahva Muuseumi (ERM) kõrvale rajab kinnisvaraarendaja Reterra Estate ning Mapri Ehitus ja NOBE ehitavad ühe Tartu suurema uusarendusprojekti – Raadimõisa Kodu. Kokku plaanitakse ehitada kaheksa neljakordset valgusküllast maja 256 korteri ja nende juurde kuuluvate parkimiskohtadega. Elurajooni täiustavad mitmekesine mängu- ja puhkeala ning Raadimõisa ajaloolise pargiga ühendav kergliiklustee.
Arenduse esimene etapp ehk kaks esimest maja valmivad 2020. aasta aprillis. Etapi lepinguline maksumus on 3,92 miljonit , millele lisandub käibemaks. Raadimõisa Kodu arhitektuurse projekti autor on PIN arhitektid ning sisearhitektuuri eest vastutab Aet Piel.
Foto: Reterra Estate
Raadi projekt populaarne juba praegu
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tartlaste eelistustest oli juttu ka Äripäeva raadios „Uus Maa kinnisvarasaates“. Uus Maa Tartu büroo kutseline elamispindade maakler Heilin Reimand kinnitas, et et uued korterid meelitavad sarnaselt tallinlastele ka lõunaeestlasi. „Eelmisel aastal tehti rohkem kui neljandik tehinguid uute korteritega. Kui tehinguid oli kokku 2000, siis uusarenduste kortereid 600 ja 700 vahel,“ rääkis ta
Uusarenduste iseloomustuseks ütles maakler, et hästi suur huvi on taskukohaste perekorterite vastu. „Need võivad jääda kesklinnast kaugemale, isegi linnaserva, ostjaid jagub ikka,“ rääkis Reimand. Ühena populaarsematest arendustest tõigi Reimand välja Raadi. „Pole ehitama hakatudki, aga kahest majast on kummaski pooled korterid broneeritud. Seal on väga head hinnad. Tartus on 1700-1900 eurot ruutmeeter selline arendus, mis hästi müüb. Kõrgem hind enam ei köida,“ kinnitas Reimand.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.