Toimus põleng. Millal kindlustus ei maksa?

„Tulekahju kindlustusjuhtumite puhul vaieldakse alati tuleohutusnõuete üle, peaaegu mitte kunagi ei jõua kohus järeldusele, et tuleohutusnõudeid on rikutud, vähemalt ei pane seda lahendisse. Põhjus loogiline – enamus juhtudest, kus räägitakse nõuete rikkumisest, on tõendid tulekahjus hävinud. Et kohus peab lähtuma tõendatud faktidest, ei saa lahendisse panna.“

Mida kõike saab tuleohutusnõuete rikkumiseks arvata, tõi Niklus näiteks ühest kohtukaasusest:

„Meesterahvas oli kodust ära, jättis korteriukse lahti, tema äraolekul sisenes korterisse vend. Mingil põhjusel, võib-olla sellel, et ta ei tahtnud äratada tähelepanu asjaoluga, et tuli venna juurde otsima alkoholi, ei pannud ta põlema tulesid. Siseneja võttis küünla, jalutas sellega mööda korterit, kukkus, pani selle tegevusega põlema maas vedelenud sodi ja korter süttis. Asjade käik tuvastati kriminaalmenetluses ja korteri süüdanud vend mõisteti süüdi tulekahju puhkemises.“

Juristi sõnul tulekahju põhjustaja osas vaidlust ei tekkinud, teo toimepanija tunnistas ise oma süüd.

Küll aga tõi Niklus välja tuleohutusnõuete rikkumised, millele kohus tähelepanu juhtis ja mis võivad tunduda kummalised.

Kohus juhtis tähelepanu küünlale kui ohtlikule valgusallikale, mille asemel oleks tulnud kasutada taskulampi või mõnd muud tehisvalgustuse allika. „Järelikult iga kord kui ma kodus süütan küünla, on täidetud esimene eeldus selleks, et tuleohutusnõudeid on rikutud. Ehkki loomulikult peab olema tähelepanelik ei saa inimesi ilmselt süüdistada jõulude ajal massilises tuleohutusnõuete rikkumises.

Advokaadibüroo NOVE nõunik Indrek Niklus jagab kogemusi ja nõuandeid juba augusti lõpus toimuval Tuleohutuskonverentsil, rohkem infot SIIT.