Arusaadavalt ei ole kinnisvara soetamine paljude jaoks igapäevategevus ja seetõttu ei arvestata kõigi detailidega. Näiteks on üks levinud eksimusi see, et ei mõelda läbi korteri sisustamist. 1-2-toaliste korterite puhul tasuks kindlasti kaaluda möbleerimist, kuna üldjuhul otsitakse sellise suurusega kortereid just koos mööbliga. Lisaks ei tohiks seda otsust jätta hilja peale. Köögi- ja muu sisustuse tellimine võib olla ajamahukas, üldjuhul vähemalt kaks kuud. Kui üürnik juba kannatamatult võtmeid ootab, aga korteris on veel garderoob või köök puudu, valmistab see meelehärmi mõlemale osapoolele ning võib tähendada viivitust tulu laekumises.
Levinud on ka, et sisustamisel kasutatakse näiteks enda majapidamisest üle jäänud mööblit. Esmapilgul võib see tunduda hea taaskasutusidee, kuid päevinäinud diivan uues ja värske viimistlusega korteris võib kokkuvõttes näida veel kulunum ja esmamuljet rikkuda. Uus ja sisseehitatud mööbel tõstab hindamisel korteri väärtust.
Kinnisvara puhul tasub uurida ka muid hüvesid: kas on olemas panipaik ja turvaline õueala vaba aja veetmiseks. Levinud väärarvamus on, et parkimiskoht ei ole üürikorteri puhul esmatähtis. Vastupidi, selle pealt ei tohiks teha järeleandmisi – eriti just kesklinnas, kus võimalusi on piiratult. Aina enam hinnatakse kesklinna piirkonnas ka jalgrattaparklaid, kuna paljud eelistavad alternatiivina mootorsõidukile kaherattalist.