Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tallinna Kaubamaja vana hoone lammutatakse
Mulluse aasta kümnendi suurima käibega lõpetanud Tallinna Kaubamaja Grupp kasvab juhi Raul Puusepa sõnul jõudsalt edasi. "Me oleme jätkuvalt ikkagi kasvutsüklis," nentis ta. Ideid ja plaane on juhi sõnul rohkem, kui teostada jõuab.
Üks neist plaanidest on uue kaubamaja ehitus, mille algus ning rahastamisviis veel selge pole, küll aga on võetud eesmärgiks, et dividend jääks puutumata. „Päris konkreetselt rääkida summadest, investeeringutest, tasuvusest ja ajagraafikutest on praegu veel vara,“ rääkis Puusepp intervjuus Äripäevale. „Teadupärast oleme teinud koostöös Tallinna linna ja Eesti Arhitektide Liiduga rahvusvahelise arhitektuurikonkursi ja valinud välja nii arhitektuurselt kui ka funktsionaalselt parima lahenduse. Nüüd käib selle lahenduse projekteerimine ja parimate logistiliste lahenduste ja liiklusskeemide väljatöötamine.“
Millal saab edasi minna ja kui palju see investeeringuid vajab ning kuidas seda finantseeritakse, sellest on Puusepe sõnul praegu vara rääkida. „Sellist asja saab teha ütleme üks kord saja aasta jooksul ja tuleb püüda leida parim lahendus. Mitte kiirus pole oluline, vaid tulemus,“ kinnitas ta.
Mis puutub kauplemise katkemise riski, siis siin on tema sõnul selge lahendus: „Kauplemise katkestus on minimaalne. Tegelikult ikkagi lammutatakse vana ja ehitatakse täiesti uus hoone. Ja seda tehakse etapiviisiliselt. Kõigepealt läheb lammutuse alla nii-öelda B-korpus ja MSI kontorimaja, mis on ehitatud aastal 1974, ja sellele mahule ehitatakse uus maja püsti. Alles siis minnakse 1960. aastal ehitatud A maja kallale. Ja samal ajal B majas juba kauplemine käib. Samuti oleme väga olulises osas kaubamajaga Viru keskuses. Kauplemise katkestus meie plaanide järele on pigem ümberkorralduste ja kolimise ajaks, mitte ehitusaastateks.“
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.