Autor: Mihkel Eliste • 24. juuli 2019

II kvartalis alustati Tallinnas 42% võrra väiksemas mahus uute korterite ehitamist kui veel aasta tagasi ning koguni 47% väiksemas mahus kui veel 2017. aasta samal perioodil. Tartu linnas alustati samaaegselt 81% vähem uute korterite ehitamist kui veel 2018. aasta II kvartalis, mida oli ühtlasi 71% vähem kui veel 2017. aasta II kvartalis. Ehituslubade väljastamine II kvartalis samuti vähenes, seda Tallinnas aastases võrdluses 37% ning Tartus 52% võrra. I poolaasta vältel on Tallinnas alustatud uute korterite ehitamist 21% vähem kui aasta varem ning ehituslube on väljastatud 11% vähem kui 2018. aasta I poolaastal ning koguni 50% vähem kui veel 2017. aasta I poolaastal.

Kuigi 2019. aastal on juba aasta alguses prognoositult olnud oodata ehitusaktiivust iseloomustavate näitajate osas võrreldes 2018. aastaga langusele pöördumist, võib periooditi veel tõenäoliselt kohata viitajaga kasutuslubade arvu mõningast kasvu. Samaaegselt on I poolaasta vältel langenud ka lao- ja tootmishoonete ning büroohoonete osas edasine ehitusaktiivsus, kuid järjest madalama võrdlusbaasi ning vahepeal alahinnatud nõudluses tõttu on ehituslubade väljastamine ennekõike büroopindade osas taas kasvule pöördunud.

Mõningase viitajaga on Tallinna korteriturul üldise turuaktiivuse vähenemisele järgnenud ka laialdasem ehitusaktiivsuse taandumine, mis aga tõenäoliselt kogu 2019. aasta vältel ei kujune selliselt nagu II kvartalis. Aasta II pooles on tõenäoliselt ehitusaktiivsuse edasine taandumine tasakaalukam.

Kuigi kõrge ehitusaktiivsus ning varade müügitempo on endiselt püsinud proportsioonis, survestades pakkumiste arvu tervikuna pigem langema, on pidev palgakasv ning ennekõike seetõttu järjest kallinenud ehitushind, aeglasemalt täituvad eelmüügi mahud, halvenenud arendusprojektide finantseerimistingimused kui ka jätkuvalt pikad ehituslubade menetlusprotsessid viinud ehitusaktiivsuse langemiseni.

Võõrtööjõu piirangud tekitavad hinnakasvu

Ühtlasi ei prognoosi Eestis tegutsevad suuremad ehitusettevõtted lähitulevikuks enam olulist erasektorist tulenevat tellimuste mahu ega seega ka ehitushinna kasvu. Juhul, kui võõrtööjõu osas rakendatakse edasisi piiranguid, asub see ehitusaktiivsust senisest veelgi enam mõjutama, soodustades üldiselt soodsa turukonjunktuuri püsides uute korterite pakkumiste arvu vähenemist ja korteriturul hinnakasvu kiirenemist.

Seni on pidevalt kasvamist jätkanud nii ehitusaktiivsust iseloomustavad näitajad kui ka arendusprojektide rahastamise laenumahud, kuid kasv on pöördumas. Kui hetkel vaadata II kvartalis väljastatud eluasemete arendusprojektide laenude käivet, siis säärast langust nagu peegeldub ehitusaktiivsuse osas, ei saa siiski veel täheldada. Seega tõenäoliselt on II kvartali tavapärasest tunduvalt tugevam langus osaliselt ajutine, sest laenuraha kättesaadavus on halvenenud ning omakapitali kasutamine suurenenud, mitte vastupidi, nagu peegeldaks justkui arendusprojektide finantseerimise statistika.

Loe pikemalt Arco Vara blogist.