Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ülikooli algus tõstab Tartu üürihindasid kolmandiku võrra
Tartu väiksemate korterite üüripakkumiste hinnad tõusevad augustis võrreldes kevadega umbes kolmandiku, näitab Eesti suuruselt teise kinnisvarakuulutuste portaali Kinnisvara24 üürikorterite statistika.
Kui tänavu aprillis oli Tartus 1-toalise üürikorteri keskmine üürihind 266 eurot kuus, siis augusti alguseks on see tõusnud 352 euroni ehk üle 32 protsendi. Suuremate, kahe- kuni neljatoaliste Tartu korterite üürihindade tõus on väiksem ja jääb samal ajal mõne protsendi piiresse. 2-toalise üürikorteri saab Tartus keskmiselt kätte 381, kolmetoalise 535 ja neljatoalise 618 euroga kuus.
„1-toaliste korterite suure sesoonse hinnatõusu peamise põhjusena näeme Tartu ülikoolides uueks õppeaastaks valmistuvaid tudengeid, kes kevadel annavad ära ja suve lõpus otsivad endale uut eluaset. Palju tudengeid eelistab 1-toalist korterit ja sellega kaasnevat privaatsust, aga lihtsam ja soodsam on Tartus suuremat üüripinda mõne õpingukaaslasega jagada,“ rääkis Kinnisvara24 tootearendus- ja turundusjuht Laura Tammeorg.
Tammeorg soovitab võimalusel võtta korter juba juunikuu keskel, kui valik kordades suurem ja hinnad madalamad kui augustis. „Nii maksab üürnik küll juuni ja juuli eest küll lisaks, kuid võimalik on leida parem korter soodsama hinnaga, mis aasta lõikes tasub ära,“ lisas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tallinnas küsiti augusti alguse seisuga Kinnisvara24 andmetel keskmiselt 1-toalise korteri eest 339 ja 2-toalise eest 631 eurot kuus. Pärnus olid vastavad hinnad 209 ja 317 eurot. Tartuga võrreldavat sesoonset hinnatõusu kummaski linnas ei ole näha, kuid mõne protsendi võrra on keskmised üürihinnad kasvanud ka Tallinnas ja Pärnus.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.