Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Statistika: Eluasemelaenude käibekasv on viimaste aastate madalaim
Eesti panga andmetel väljastati Eestis 2019 II kvartalis uusi eluasemelaenusid 352,2 miljoni euro väärtuses. See kasvatas eluasemelaenude jäägi ehk tagasimaksmise protsessis olevate laenude mahu 7,825 miljardi euro peale.
Aastane eluasemelaenude käibe kasvumäär oli 3,2%. See on 10 aasta taguse kriisi järel kõige madalam laenukäibe kasvumäär.
Vaatamata uute laenude käibe vähesele juurdekasvule jätkab laenude jääk endiselt tempokat kasvu. Eluasemelaenude jääk 7,8 miljardit eurot on eelmise aasta näitajast 6,9% enam. Siin on tegemist viimase aasta-pooleteise tavapärase laenu jäägi kasvumääraga.
Laenukäibe väike juurdekasv on selgitatav Tallinna kui Eesti kõige kallima korterituru tehingute arvu vähenemisega. Kui kallimate korteritega jääb tehinguid vähemaks, on ka vähem laenuressurssi vaja. Tallinna tehingute arvu vähenemisest tingitud laenunõudluse vähenemist ei suuda kompenseerida tehingute arvu kasv muudes Eesti piirkondades.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seda põhjusel, et väljaspool Tallinnat on korterite väärtus madalam, samuti on sealne vara likviidsus kehvem. Vähesest likviidsusest tingituna ei ole kohalikud kommertspangad väga altid maapiirkondade eluasemeid finantseerima.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.