Kes ja kui tihti peab korstnat puhastama?

ERGO varakahjude osakonna juhataja Erko Makienko paneb inimestele südamele, et korstnaid kutsutaks pühkima vaid litsentseeritud professionaal.

Puhastamata korstnast alguse saavad tahma- ja pigipõlengud lõhuvad kütteseadet ning kuumenevate lõõride osade või tekkivate pragude kaudu võib põleng kiiresti ka hoonesse jõuda. „Tänavu augusti keskpaigaks on Eestis tulekahjudes elu kaotanud 20 inimest, mis on lubamatult suur number. Iga inimese kohustus on teha kõik endast olenev, et see number sarnase hooga edasi ei kasvaks,“ ütles Makienko.

Tema sõnul on tulest alguse saanud õnnetusi lihtne ennetada, kui osata ohtu hinnata ja probleemseid kohti märgata. „Tahmapõleng on reeglina alati majaomaniku hooletus – korstnat tuleb pühkida sellise sagedusega, et ei oleks tahma või pigi põlemise ohtu,“ lisas Makienko. Vastavalt tuleohutuse seadusele tuleb kasutusel olevat ahju, kaminat või pliiti ning nende korstent ja ühenduslõõri puhastada vastavalt vajadusele, ent kindlasti vähemalt üks kord aastas.

Sellise puhastamise tohib ette võtta vaid isik, kellel on korstnapühkija kutsetunnistus. Majaomaniku kohustus on seejuures pidada puhastustööde kohta arvestust ja säilitada korstnapühkija poolt väljastatud akt. Korstnapühkijal on aga kohustus leitud puudused fikseerida ning töö tellijal lasub seejärel ülesanne tehtud ettekirjutustega kindla ajaperioodi jooksul tegeleda.

Makienko sõnul on korstnapühkija ettekirjutus viivitamatult täitmiseks, sest vaid nii võib päästa elusid. „Kutselise korstnapühkija akt annab majaomanikule kindluse küttesüsteemi tehnilise korrasoleku kohta. Samuti on õnnetuse korral selle alusel võimalik kindlustushüvitise saamiseks tõendada, et küttekolded olid hooldatud. Seetõttu tuleb akt kindlasti ka säilitada,“ rõhutas ta.

Vastavalt seadusele võib ühe korteriga elamus ja selle teenindamiseks vajalikus hoones või kuni 60-ruutmeetrise ehitisealuse pinnaga ja kuni viie meetri kõrguses mitteelamus ahju, kaminat või pliiti ning korstnat ja ühenduslõõri enda tarbeks puhastada ka korstnapühkija kutsetunnistuseta isik. Ent iga viie aasta jooksul tuleb kutsuda seda tööd ka sellistes hoonetes tegema kutsetunnistusega isik ning 2020. aasta saab olema jälle see aasta, kui ka eelnevalt nimetatud hoonete omanikud peavad saama küttesüsteemi tehnilise seisukorra ning ohutuse kohta uue korstnapühkimise akti.

Kuna Eesti heitlikus kliimas võib kütteperiood alata juba lähiajal, on juba praegu viimane aeg kütteperioodiks valmistuda.

Pindi Kinnisvarahalduse juhatuse liige Elari Udam ütles, et tavaliselt alustatakse majade kütmisega juba septembris. „Isegi kui päevad on veel soojad, siis öine niiskus tuleb välja kütta ja selleks ajaks peaks kõik hooldustööd tehtud olema,“ selgitas ta.

Tema sõnul on enimlevinumad kütteperioodiga seotud hooldustööd korstnapühkimine, küttesüsteemide läbipesu ning gaasikatelde puhastamine.

„Soovitame tungivalt neid töid mitte kütteperioodile jätta, sest siis on meistrimeeste järjekorrad nädalate pikkused ja vaid poolenisti soe või suitsu täis tuba pole kellelegi meeldiv,“ lisas Udam.