Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kas huvi eramajade vastu on kadumas?
Majade turg on korteriturust stabiilsem, erinevalt korteritest püsivad eramute hinnad samal tasemel ega tõuse igal aastal märgatavalt. Huvi oma majas elamiste vastu on inimestel aga olemas ja eelkõige soovitakse uuemat hoonet.
Uus Maa kinnisvarasaade rääkis seekord majade turust. Uus Maa Harjumaa maakler Piret Pall ja Pirita ning Viimsi piirkonna maakler Marek Kirjanen kinnitasid üksmeelselt, et nõudlust jagub ja klient on üsna teadlik sellest, mida ta otsib. Erinevalt korteriostjatest on majatehingute puhul harvad kiired otsustamised ja emotsiooniostud. „Maja käiakse vaatamas vähemalt 3 korda,“ väitis Piret Pall, „Ja vähemalt korra võetakse kaasa ka mõni ehitusspetsialist.“
Kas korter teeb majale ära?
Mõlema maakleri sõnul läheb majaturul hästi. „Harjumaal on nõudlust pigem rohkem kui pakkumisi, eelkõige asulates sees. Kui on hea asukoht, mõistliku suurusega kinnistu, juurdepääs vajalikele teenustele olemas, siis sellises kohas asuvad majad müüakse väga kiiresti. Aeglasem on turg linnapiiristi nii 40-50-60 km eemal. Sinna vaadatakse juba rohkem suvemaju. Aga kui sinna ehitataks uusi eramuid, oleks huvi kindlasti olemas,“ ütles Piret Pall.
Marek Kirjaneni hinnangul tekib huvi majade vastu kui pere suureneb. „Kui majandusel on halvem aeg, siis võib-olla lükatakse kolimist natuke edasi, aga eramutele on tahtjaid alati olnud. Majaturu puhul pole olnud suuri kõikumisi, et ühel perioodil tehinguaktiivsus märgatavalt suurem kui teisel,“ kinnitas ta.
Sel nädalal kirjutas 1Partner Kinnisvara tegevjuht Martin Vahter, et inimeste huvi majas elamise vastu näitab vaibumise märke ning 300 000 euro eest valitakse ennem korter keskuses kui aiaga funkmaja äärelinnas. „Mina pole sellist mõtteviisi tähele pannud. Tänapäeva uutel majadel on mõnel juhul kõrvalkulud väiksemad kui korterites, siis mõnus asukoht ja oma aed kallutavad inimesi ostma maja. Majas elamine pole ju ka enam meeletu töö hommikust õhtuni.“
Marek Kirjanen täiendas, et linnas pole enam populaarsed väga suured krundid, kus vaja teha ohtralt aiatööd. „ Piisab murulapist, mida niidab robot ja mõni põõsas-puu. Inimestel on kiire elutempo.“
„Aeda ja peenramaad tahavad kindlasti need, kes otsivad maja linnast välja. Kes aga kolib juba päris talukohta, tahab reeglina võimalikult palju toitu ise kasvatada,“ täiendas Pall.
Praeguse aja ostja soovib uuemat maja, mis valminud aastatel 2005 ja hiljem. „Ruutmeetreid võib olla vähem, aga see-eest peaks planeering pakkuma avarust. Ei soovita liigseid panipaiku ja koridore,“ tõi Kirjanen välja.
Saun pole enam prioriteet
Piret Palli kinnitusel ei vaja inimesed enam vaja 200-300 ruutmeeriseid maju. „Soovitakse kolme magamistuba. Ja saun pole enam kõigile eluliselt vajalik. Inimesed on sportlikud, käivad klubides ja saunatavad seal. Väga oluline on õu, eelkõige ilus päikesepoolne terrass. Eesti inimene tahab võtta päikesest, mis võtta annab, ka ridaelamut müües on kõige vähem huvi nende bokside vastu, kuhu päevapäike enam ei jõua. Ja majal peab olema hea planeering, suured aknad, inimesed tahavad avarust.“
Veel 90mnendatel valminud hiigelsuured rohkem kui 300 ruutmeetrised eramud praegu hästi ei lähe. Marek Kirjaneni sõnul peab niisuguse objekti hind olema klienti motiveeriv, sest sellises majas tuleb teha juba sageli remonti, kaasajastada küttesüsteemi, et ülalpidamiskulud ruutmeetrite tõttu liialt kõrgeks ei kujuneks. Maja kõrvalkulud on maaklerite kinnitusel äärmiselt olulised, sest maju ostvad noored võtavad pangalaenu ja kui kulud kõrged, siis jäetakse ostmata. Suurte majade müük on aeglane protsess.
Hetkel kuum
Rong annab vabaduse kolida kaugemale
Populaarsematest piirkondadest rääkides ütles Marek Kirjanen, et kliente on erinevaid.„On neid, kes vaatavad maja kogu Tallinnast. Kui on soov kolida just mere äärde, siis on valikut vähem, on Pirita suund ja Haabersti-Harku suund. Aga on ka selliseid inimesi, kes elanud Viimsis terve elu ega taha kolida mujale, nemad vaatavad maja samasse piirkonda.“
„Harjumaa populaarsemad piirkonnad jäävad niinimetatud „kuldsesse ringi“, see linnast tuleva inimese esimene valik. Aga kui minna kaugemale Harjumaale, siis tihti inimene kes seni elanud mõnes asulas, ei vaata „kuldse ringi poole“, vaid pigem eelistab midagi senise elukoha lähedal,“ rääkis Piret Pall.
Ta lisas, et üha enam julgetaksegi kolida Tallinnast eemale, sest tööharjumused on muutunud, palju kasutatakse kodukontorit ning polegi vaja tingimata pealinnas elada. Kiili, Kose, Kehra – kõik need piirkonnad tundusid kunagi olevat linnast liiga kaugel, kuid nüüd enam nii ei mõelda. „Väga oluline pluss on rongiühendus,“ kinnitas Pall. „Ja rongiühendused on väga populaarsed. Külades, kus lähedal rong, on uus elu tekkimas.“
Mis maja maksab?
„Inimesele ja rahakotile on sobiv-mugav umbes 200 000 eurot, pluss-miinus siiasinnapoole,“ ütles Marek Kirjanen. „Paraku selle raha ei saa linna sisse heas korras maja, korralikumad jäävad juba 300 000 kanti. Kuni 300 000 on ka panga jaoks üldiselt aktsepteeritav, üle selle on keerulisem laenu saada. Aga keskmine hinnaskaala, mida ollakse valmis maksma on vahemikus 200 000-300 000. Samas päris uus maja läheb Tallinnas maksma siiski rohkem.“
Alevikes saab 200 000 eest juba täitsa korraliku maja, kus olemas saun, uuem küttelahendus, tehtud remont. Piret Palli kinnitusel on ka Harjumaal kallimat eramukinnisvara, kuid kõige suurem huvi on just eelpool mainitud hinnaklassi vastu, seda näeb maakler juba objekti ettenäitamiste arvu pealt.
Piret Pall Ja Marek Kirjanen kinnitasid, et majade hinnad pole teinud samasugust kasvu kui korterite omad, kas selles suhtes on eramuturg stabiilsem. Samas pole ka majade puhul näha hinnalangust. Omaette teema on päris uued majad, mis kerkivad arendajate eestvedamisel. Nende vastu on huvi suur ja seal on hinnad kõrgemad. Järelturu majad on aga omas stabiilses hinnas püsinud viimased mõned aastad.
Seotud lood
A-energiaklass ei tähenda üksnes väiksemat energiakulu, vaid komplektset lahenduste tervikut, mis algab krundi, hoone ja tootmise asukoha analüüsist ning ulatub rohelise päikeseenergia tootmiseni, logistika optimeerimiseni, haljastuse rajamiseni, pinnase taaskasutuse ja nutika hooneautomaatikani ning ümbruskonna majanduse ja sotsiaalse keskkonna integreerimiseni tööstushoonega.
Enimloetud
5
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
Viimased uudised
Täiendatud! Merko Kodud OÜ kuine brutotasu langes kolmandiku võrra
“Tore, et nad sotside eelnõud toetavad”
Konverentsid
Hetkel kuum
Kvartali arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt11 ja HGA, maastikuarhitektuuri TajuRuum ning sisearhitektuuri studio ARGUS ja LÄVI
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
Vaata galeriid ja saa teada, kes said II, kes III koha!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele